“Südame sosin” annab sõna südamele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lauri Saatapalu avab laval südame salamõtteid.
Lauri Saatapalu avab laval südame salamõtteid. Foto: Rait Avestik

Rakvere teatris etendub 13. oktoobril monolavastus “Südame sosin”, kus süda saab Lauri Saatpalu suu läbi lõpuks võimaluse kõik hinge pealt ära öelda. Ideaalses maailmas on inimesel südametunnistus, südamehääl ja südameasjad. Süda avatakse vähestele, sest süda peidab endas inimhinge suurimaid saladusi. Süda on inimesele eluliselt vajalik.

Aga mis kasu on südamel oma peremehest? On süda pelgalt truu tööloom või on temalgi isiklikke unistusi, vajadusi, võibolla isegi oma inimesele suunatud kriitikat?

Populaarne vene kirjanik ja teatrimees Jevgeni Griškovets annabki sõna südamele endale, et see kiirest elutempost ja pidevast stressist ära piinatud organ saaks lõpuks ometi suu puhtaks rääkida.

Loo lavastas Margo Teder, Griškovetsi teksti on tõlkinud Toomas Kall. Lavastuse kunstnik on Kaspar Jancis, valguskunstnik Triin Hook ja muusikaline kujundaja Paul Daniel.

“Südame sosin” on näitleja Lauri Saatpalu ja lavastaja Margo Tederi kolmas koostöö VAT Teatris. Varem jõudsid lavalaudadele “Rekvisiitori tähetund” (2012) ja “Kuidas ma koera sõin” (2015). Viimane materjal pärines samuti Jevgeni Griškovetsi sulest.

Lauri Saatapalu avab laval südame salamõtteid.
Lauri Saatapalu avab laval südame salamõtteid. Foto: Rait Avestik
Tagasi üles