Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/04/12624412t1h3fa4.jpg)
Panen jälle telefoni käest, silmad sinisest valgusest valusad. On päeva viimane tund. Olen lugenud läbi viimasedki meilid, sirvinud uudiseid, rääkinud inimestega, vaadanud videoid. Nüüd tuleb magama jääda. Aga uni... ei tule. Võtan kõrvaklapid, avan telefonis rahuliku une äpi ja kuulan umbes tunni, kuidas tasane madal hääl mulle monotoonselt maailma kõige igavamaid jutukesi ette loeb.
Stressirohkel ajal on sellest saanud mu rutiin, mis aitab päevapinget maandada. Nii on see olnud juba aastaid.