Nädala kaja: lühinägelik ei pea prille kandma

Marju Lina.

FOTO: Virumaa Teataja

Eile algas Rakveres LGBT+ filmifestival Festheart. See peamiselt filmidele keskenduv suurüritus, mis sisaldab ka vestlusringe ja töötube, on kõike muud kui tähelepanuta jäänud. Mis on hea. Kui kurb võiks olla korraldada midagi, mis mitte kelleski uudishimu ei ärata. Festheart huvipuuduse üle küll kurta pole saanud.

Toetuse (mitte)määramisest Rakvere linnavolikogus sai justkui lõppematu seriaal. Küll kino, küll linnavalitsuse ümber on hulkunud pahurad piketeerijad. Õhus olnud pinget käis püüdmas koguni televisioon.

Festheart jäi ellu ja tuli kolmandat korda. Ning nüüd jõuan ma filmifestivali enda juurde.

Olen hoolega uurinud tänavust programmi. Ja nagu aimata võis, on linastuvate lugude hulgas kompvekke. Ei saa ju võtta tõsiselt kedagi, kes ütleb, et näiteks “Vanamehe film” või minupärast “Mamma Mia!” on kvaliteetsemad filmid maitsekamatele vaatajatele kui need, mida pakutakse Rakveres sel nädalalõpul. Sest ei ole.

Ei saa ju võtta tõsiselt kedagi, kes ütleb, et näiteks “Vanamehe film” või minupärast “Mamma Mia!” on kvaliteetsemad filmid maitsekamatele vaatajatele kui need, mida pakutakse Rakveres sel nädalalõpul. Sest ei ole.

Jah, mina kuulun Festhearti väärtustajate sekka, sest mõlemal varasemal aastal olen saanud suurepäraseid filmielamusi.

Homses kavas on Joel Edgertoni film “Kustutatud poiss”. Kes pole kuulnud Edgertonist, see ei pea ka süüd tundma, kuigi soovitan skepsise peletamiseks heita pilk tema filmograafiale. Seal leidub arvatavasti igaühele midagi tuttavat. Aga “Kustutatud poisis” teevad kaasa näiteks Russell Crowe ja Nicole Kidman, kes kindlasti iga pakkumise peale nõustuvalt ei nooguta.

Mõni aeg tagasi näitasid nii TV3 kui ka Kanal 2 Tom Hooperi “Taani tüdrukut”. See on film, mis on võite noppinud kahekümne viielt filmikonkursilt; film esimesest mehest maailmas, kes õnnestunud operatsiooni järel mehest naiseks sai. Film, mida Festheart küll ei näita, ent oma temaatika poolest sobiks see festivalile valatult.

Olen kindel, et telelinastus kogus väga-väga palju vaatajaid. Aga kui “Taani tüdrukut” näidataks Festheartil, siis need, kes nelja seina vahel, kus keegi neid pealt ei näe, sääraseid pikantseid filme maialt vaatavad, loobuksid ennemini selle vaatamise võimalusest. See ongi lühinägelikkus.

Lühinägelikud on siiski pigem vanemad inimesed. Nädala alguses avaldatud Eesti Noorteühenduste Liidu värskest uuringust selgus selle kõrval, et suurem osa küsitluses osalenud 1608 noorest vanuses 13–30 soovib elama ja töötama jääda Eestisse, ka see, et nad tahavad elada avatud ja eelarvamusteta Eestis.

Tagasi üles