Piim vajab rohkem väärindamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sel nädalal avati Pärnumaal Saarde vallas Viisireiu külas koos uue laudakompleksiga ka monument lehmale kui Eesti elu hoidjale.
Sel nädalal avati Pärnumaal Saarde vallas Viisireiu külas koos uue laudakompleksiga ka monument lehmale kui Eesti elu hoidjale. Foto: Urmas Luik

“Kui räägime piimast, siis mõtleme lehmast,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees Tõnu Post eelmisel nädalal Rakveres peetud piimafoorumi avakõnes.

Lehm on Tõnu Posti sõnul aidanud inimesel elada läbi aastatuhandete. “Kui oli lehm, oli süüa, kehakatet, väetist põllule,” sõnas ta. Mõne aja pärast hakkame aga Posti arvates lehmast rääkima ka kui energiaandjast. “Lehm annab oma seedimise käigus iga päev umbes 20 liitrit metaani – ühelt poolt on see kasvuhoonegaas, teisalt aga võimalus, mida kasutada,” kõneles Post.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban nentis, et piimandus on Eesti põllumajandussektori üks lipulaev ning 2018. aastal andis piimatootmine ligi 30 protsenti kogu põllumajandussektoris toodetud väärtusest. Euroopa Liidu keskmine on pea poole väiksem.

Tagasi üles