Peipsis on tavapärasest vähem vett

Keskkonnaagentuuri info järgi on Peipsi järves sel aastal tavapärasest vähem vett, kuid kalade massilist hukkumist pole põhjust karta. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Keskkonnaagentuur tähendas, et Peipsis on sel aastal tavapärasest vähem vett, kuid midagi erakordset selles siiski pole ning kalade massilist hukkumist pole põhjust karta. 

Viimastel aastatel on Peipsi järv ja selle seisukord saanud rohkelt tähelepanu. Peale lagunevalt kevadiselt jääkattelt kalameeste päästmise operatsioonide ja juhuslike piiririkkujate on räägitud ka Peipsi keskkonnaseisundist. Mullusuvine kalade massiline hukkumine ja kavandatud tselluloositehase tekitatav võimalik reostus on mõned näidetest. Üheks oluliseks parameetriks, mis mõjutab Peipsi keskkonnaseisundit, on vee hulk järves ja sellel hoiab silma peal keskkonnaagentuur.

Tähelepanelikud järve ääres elavad inimesed on täheldanud, et sellel sügisel on Peipsi veetase madal. Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna peaspetsialist Tanel Toots ütles, et Peipsi veetase on Mustvee vaatlusjaama andmetel langenud 120 sentimeetri tasemele vaatlusjaama nullist. "See tähendab seda, et näit on allpool pikaajalist keskmist, kuid mitte rekordiliselt madal. Sügiskuude vastavad rekordid jäävad kõik alla meetri vaatlusjaama nullist," sõnas Toots.

Madal veetase Peipsis jääbki tavaliselt sügiskuudesse, harva nihkub see natuke ettepoole augustisse või tahapoole detsembrisse. Niisugust veetaset on noorem põlvkond näinud seitsmel korral viimase 25 aasta jooksul ja vanem põlvkond kümnel korral aastatel 1940 kuni 1973. Viimati oli Peipsi veetase madalseisus 2015. aasta detsembris. Kas praegused veetaseme muutused on osa pikemaajalisest tsüklist ja kas Peipsi vee hulk peegeldab pikemaajalisi muutusi regiooni ilmastikus, on edaspidise analüüsi küsimus.

Kalameestele ja muidu harrastuslaevnikele tähendab madal veetase seda, et ei ole võimalik sadamast välja saada või on väljasaamine raskendatud. Kohalikud, kes on harjunud suplema minnes pika kõndimisega Peipsi laugel põhjal, kurtsid, et see aasta on kaelani vesi liiga kaugel. Kuigi juulis veel veetase nii madal ei olnud, tekitas tuulepagu mitmel korral petliku mulje, et Peipsist on vesi korraga kadunud. Tuulepagu võib veetaset ajutiselt langetada kuni pool meetrit, sel suvel piirdus langus siiski vaid 20–30 sentimeetriga. Suplejatel tuli leppida enda kastmisega madalasse vette.

Madal veetase iseenesest pole põhjus kalade massiliseks hukkumiseks. Sellele peaks lisanduma tuulevaikne kuum ilm, millest see aasta Peipsi kalasid säästis. Üle 25 kraadi Celsiuse järgi tõusis tänavu Peipsi veetemperatuur vaid korraks augustis. Lisaks ei lasknud tuul tekkida vee kihistumisel, nagu juhtus mullu juuli lõpus.