Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/08/05/16270670t1hc7a6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/08/12636011t1h86bc.jpg)
Joel Edgerton, “Kustutatud poiss”, USA/Austraalia, 2018
Mind painas tükk aega küsimus, millises filmis olin üsna hiljuti näinud Lucas Hedgesit, laupäeval Festheartil linastunud “Kustutatud poisi” peaosalist, kuni see viimaks meenus – “Mid90s”. Ian, vanem vend. Kahe näoga vanem vend, kiuslik ja manipuleeriv, väikeveli Stevie vastu õel. Ja õnnetuses siiski hooliv, ehkki rohkemat kui ulatada sidemeis vennakesele limonaadipurk näis tal olevat keeruline teha. Ka nüüd oli Lucas Hedgesi luua filmiroll noormehest, kelles rabelevad vastandlikud tunded. Segaduses poisist. Geist. Joel Edgertoni “Kustutatud poisis”.