Kuuluvustunne toetab vaimset tervist

Kuuluvus on üks vaimse tervise alustalasid. Foto: Marianne Loorents

Homme, 10. oktoobril on rahvusvaheline vaimse tervise päev. Kuuluvustunne on vaimse tervise üks alustalasid – igaüks soovib tunda, et ta kuulub kuskile ja on väärtustatud. Eurobaromeetri uuringu järgi tunneb kaks kolmandikku Eesti inimestest end üksildasena ja see mõjub vaimsele tervisele laastavalt.

AS-i Hoolekandeteenused teenuste kvaliteedijuhi Aster Tooma sõnul on oluline vaimse tervise teemasid hakata ühiskonnas oluliselt laiemalt vaatama. "Vaimsest tervisest räägitakse tavaliselt selles võtmes, et depressiooni korral abi otsida või et ööpäev läbi töötavatel inimestel on suur risk läbi põleda. Tegelikkuses põhjustavad vaimse tervise probleeme kõikidel inimestel samad asjad – füüsilised haigused, traumaatilised kogemused, keerulised suhted lähedastega või ka kuuluvustunde puudus. Viimane neist on teema, mille heaks saab igaüks panustada."

Kuigi elu on läinud paremaks, on laste ja noorte vaimne tervis järjest halvem. Seda seostatakse muu hulgas sotsiaalmeedia võidukäiguga, mille puhul ei ole enam võimalust luua sügavaid sõprussidemeid ja kogeda kuuluvustunnet.

On ka oluline, et aktsepteeriksime iga (töö)kaaslast ning ei tõrjuks neid, kes on keskmisest erinevad. Peaasi.ee andmetel võib vaimse tervise mure elu jooksul tabada kuni 40 protsenti inimestest. Vaimse tervise probleemidega käib väga sageli kaasas emotsionaalne tõrjumine töökohal.

Eakate puhul on üksildus üks peamine vaimset tervist laastav põhjus. Tegevuse pakkumise juures on oluline meeles pidada, et eakas saaks tunda end vajalikuna ja ise panustada, mitte olla vaid passiivse saaja rollis.

Saame iga inimest kohelda lugupidavalt ja viisakalt – nagu soovime, et meid ennast koheldaks. Kui inimene tunneb end mõistetuna ja leiab piisavalt tuge lähedastelt ning kogukonnast, saab ta hoolimata enda erivajadusest haigusega mugavalt elada.

"Õnneks näeme järjest rohkem, et psüühilise erivajadusega inimesed saavad kogukonna keskel elada täisväärtuslikku elu. Viimastel aastatel on üle 1000 inimese kolinud erihooldekodudest kogukondades asuvatesse väikestesse kodudesse. Kui inimene saab elada koduses keskkonnas, käia tööl, lubada endale jalutuskäike või spordisaalis käimist, paraneb märgatavalt ka vaimne tervis," rääkis Tooma.