Eesti maapiirkondade tulevikku mõjutab enim tööstuse automatiseerimine
10. oktoober 2019, 13:47
Lähima 15 aasta jooksul mõjutavad Eesti maapiirkondade arengut enim tehnoloogilised uuendused tööstustootmises ja energeetikas ning rahvastikutendentsid ja uute töövormide levik, selgub arenguseire keskuse tellitud uuringust.
Tartu ülikooli teadlased analüüsisid arenguseire keskuse tellimusel Eesti regionaalse majanduse tulevikuväljavaateid ja arengut mõjutavaid tegureid. "Tootmise automatiseerimine, asjade internet, hajutatud energiatootmine ning rahvastikutrendid ja kohapõhine ringmajandus on need märksõnad, mis hakkavad lähima 15 aasta jooksul mõjutama oluliselt Eesti regionaalset majandust," nimetas arenguseire keskuse ekspert ja regionaalse majanduse uurimissuuna projektijuht Uku Varblane.
Tööstustootmise automatiseerimine pakub võimalusi tööstuste säilitamiseks väikelinnades ja asulates ning ka uute investeeringute hankimiseks.
"Automatiseerimine vähendab nõudlust tööjõu järele ja see tõstab keskustest kaugemal olevate maapiirkondade konkurentsivõimet. Teiselt poolt kasvavad nõuded töötajate kvalifikatsioonile ning riskiks on, et paljude ettevõtete tänased ärimudelid ammenduvad," selgitas Varblane.
Asjade interneti rakendamine tootmisprotsessis suurendab tõhusust ja paindlikkust, kuid teiselt poolt on serverite ja võrkude ülalpidamine energiamahukas ning nõuab kõrget töökindlust, samuti ka kiiret ja kvaliteetset internetti. Lisaks toob see kaasa uusi riske küberturvalisuses.
Tartu ülikooli teadlased leiavad, et lisavõimalusi Eesti maapiirkondade arenguks pakuvad uute töövormide ja paindliku töökorralduse levik, inimeste rahvusvahelise liikuvuse suurenemine, rahvastiku vananemine ning ka kliimamuutusest tulenev kasvav toiduvajadus.
Uuringu tulemused näitavad, et uuenduste ja sotsiaalmajanduslike protsesside mõju Eesti regionaalsele arengule sõltub siiski iga regiooni enda omadustest, näiteks asustussüsteemi iseloomust, tegevusmahust, sotsiaalmajandusliku arengu tasemest ja loodusressursside olemasolust. Jätkusuutlikule regionaalarengule on väga oluline kohapõhine olemasoleva majandusstruktuuri, tööstuse ja teeninduse digitaliseerimise taseme ning tööjõu oskustega arvestav regionaalpoliitika.
"Uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt on kiirem ja realistlikum jõukamates ning teadus- ja arendustegevuse poolest võimekamates regioonides. Uuenduste potentsiaalne positiivne mõju võiks olla suurim just hõreasustusega perifeersetes regioonides," rõhutas arenguseire keskuse ekspert Uku Varblane.