Päästjad õppisid eri päästetööde elemente

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Päästeõppuse lõpuks põletati maja maha, see oligi omaniku soov.
Päästeõppuse lõpuks põletati maja maha, see oligi omaniku soov. Foto: Jevgenia Parv

Esmaspäevast neljapäevani kestis Ida päästekeskuse korraldatud õppus Rakvere vallas Jõetaguse külas, mis päädis ühekorruselise puidust elumaja maha põletamisega.

Õppuse peakorraldaja, päästekeskuse valmisolekubüroo peaspetsialist Tiit Sakkos rääkis, et maja omanik võttis ise pritsimeestega ühendust ja pakkus, et kas nad ei tahaks kätt proovida. Sakkose sõnul oli majaomanikul üks tingimus – et õppuse lõpuks maja täielikult maha põleks. "Kokkuhoid omanikule ja päästeametile," sõnas Sakkos.

Õppusel prooviti päästekapuutsi kasutamist. Sakkos selgitas, et päästekapuuts on nagu sukk, mis kannatanule pähe tõmmatakse. Päästekapuuts on ühendatud päästja hapnikuaparaadiga ja see võimaldab inimesi suitsu täis ruumidest välja tuua. Sakkos tõi näite, et 1. oktoobril toodi Kohtla-Järvel päästekapuutsi abil põlevast hoonest välja 14 inimest. Nad ise olid küll ruumis, kus suitsu ei olnud, kuid väljapääsuteed olid suitsu täis. Sakkos viitas tänapäevastele keemiat täis ehitusmaterjalidele, mille põlemisel tekib mürgine suits. Tema sõnul on olnud juhuseid, kus inimene on arvanud, et pääseb suitsusest hoonest välja, kuid paraku on see suits nii mürgine, et katse on lõppenud traagiliselt.

Neli päeva väldanud päästeõppusel harjutati suitsusukeldumist, jälgiti tulekahju levikut ja prooviti suitsuanduri tõhusust. Õppusel osalesid Rakvere ja Kunda päästekomando, Aasukalda vabatahtlikud meie maakonnast ja Mäetaguse vabatahtlikud pritsimehed Ida-Virumaalt. Tiit Sakkos kiitis vabatahtlikke, kes õppusel igati aktiivselt kaasa lõid.

Tagasi üles