Nädala kaja: veeretame probleemi palli kaela

Merly Raudla. Foto: Meeli Küttim

Simuna kergliiklustee avamisel meenus, kuidas umbes 25 aastat tagasi (issand jumal, kuhu see aeg kaob!?) täpselt samast kohast, kus nüüd lindi lõikamise asemel suusakeppi saeti, kehalise kasvatuse tunnis soojendusjooksuks startisin.

Nüüd saab samas ringi lipata mööda siledat asfalti. Omal ajal mõtlesime kord klassiõega, et oleme kavalad ja lõikame. Jooksime sõiduteelt mändide vahele võpsikusse. Muidu sujus täitsa plaanipäraselt, aga üle kraavi hüpates maandusin oma vägevate roheliste nailondressidega mingile jubedale ohakale, millest vastikud seemned kõikjale külge sain. Aja, mis lõikamisega pidime võitma, kulutasime topelt mu dresside puhastamise peale.

Rahvamaja saali jõudsime viimastena ja rahvastepall juba käis. Liitusime siis poole pealt. Natuke kahju oli küll, sest see mäng oli ju lemmik. Tihtipeale panime mängu käima kohe, kui saali jõudsime ja õpetaja polnud veel saabunud. Reeglid olid lihtsad: suured tugevad poisid viskasid kas vasaku käega või mõlema käega korraga ning näkku ei tohtinud visata. Kõige kavalam oli sihtida kuskile põlvede kõrgusele, sest sealt oli halb püüda. Igaühel olid omad tugevad küljed: kes silkas kärmelt eest ära, kes püüdis osavalt, kes oskas täpselt visata. Lõbus oli kõigil. Ka pisikestel tüdrukutel. Mingit viha ega jõuga loopimist ei olnud. Õpetaja oleks sellise mängija kohe ju välja võtnud.

Kiirust, koordinatsiooni, täpsust, osavust ja tähelepanu arendav mäng ei ole see kolme peaga lohe, keda peaks hävitama ja tapma.

Kahjuks tundub, et paljudel puuduvad rahvastepalliga seoses meeldivad mälestused. Selle pallimängu poolt ja vastu aruteludel tekivad tulised vaidlused ja inimesed on käristatud kahte leeri.

Ühed meenutavad seda kui lõbusat arendavat pallimängu, teistel jookseb jäledate mälestuste tõttu hirmujutt praegugi üle selja. See olevat legaalne vägivald, kus tugevad saavad nõrgematele mõnuga vastu tatti anda.

Minu meelest saavad vägivaldurid teisi terroriseerida igal pool ning rahvastepall selle pärast ära keelata oleks ebaõiglane. Kiuslik ja teistele meelega valu tegev jõmm ei aktiviseeru vaid rahvastepalli ajal. Ta võib teistele olla ebameeldiv igas olukorras. Pallimäng pole süüdi, kui reeglitest kinni ei peeta või neid kehtestada ei osata. Kiirust, koordinatsiooni, täpsust, osavust ja tähelepanu arendav mäng ei ole see kolme peaga lohe, keda peaks hävitama ja tapma. Kius ja vägivald sünnivad ning arenevad mujal. Ei rahvastepalli patuoinaks tegemine ega keelamine kaotaks maamunalt koolivägivalda.