Talvine kalapüügivõistlus meelitas kohale palju huvilisi

“Uljaste Triibu 2009” Foto: Eva Klaas

Laupäevasest talvisest kalapüügivõistlusest Uljaste järvel võttis osa 160 inimest, kes nautisid ilusat talvist ilma ja üritasid võimalikult pirakaid ahvenaid välja tõmmata.

Ahvenate ehk rahvakeeli "triibude" püüdmise võistluse peakorraldaja Allan Jaakus jõuab Uljaste järve äärde juba kella kaheksaks, sest eelmise aasta kogemusest on teada, et paljud kalamehed tulevad kohale varakult.

Ning ta ei eksi - vaevalt saab registreerimislaud paigaldatud ning prügikast kohale, kui saabuvad esimesed autod.

Tullakse üksi ja mitmekesi, suuremate seltskondade ja peredega. Räägitakse, et eelmisel päeval oli Peipsil nigelate jääolude tõttu kalastamine ära keelatud ning nii mõnigi võtnud just seepärast ette teekonna Uljastele.

Poole üheksa paiku on Ida- ja Lääne-Virumaa piiril paikneva Uljaste järve jääl näha juba mõnda kalameest, kuigi registreerimine alles käib. Need pole siiski sohitegijad, vaid kohalikud mehed. Võistlust vaatama ja ilusat ilma nautima tulnud Sonda vallavanem Andrea Eiche ütleb, et Uljastel on tõelised entusiastid.
Osa alustavad kalapüügihooaega juba siis, kui jää õieti ei kanna, ning lõpetavad kevadel, kui vesi lahti. Mõnda meest on tulnud ka uppumissurmast päästmas käia.

Praegu on jääl paksust küll. Korralik järvejää tekkis juba enne aastavahetust. "Oma kakskümmend sentimeetrit on sellel praegu paksust," teab Eiche.

Kella poole kümne paiku on autosid juba nii palju, et vägisi jääb mulje, nagu kogunetaks laulupeole. Võistlejatena paneb end kirja 161 inimest, rohkelt on ka lihtsalt uudistajaid.

Mäng käib selle peale, kes saab kätte kolm suuremat "triibut". Reeglite järgi läheb iga kalastaja saagist kaalumisele kolm suuremat ahvenat. "

"Triibu" nime saanud ahven muistendi järgi seetõttu, et kunagi olid väga suured ahvenad kimbutanud väikeseid särjepoegi. Kokku tuli kalade nõukogu, kes otsustas pahategijatele vitsu anda. Karistada said ahvenad aga nii kõvasti, et on siiani triibulised.

Taktika on oluline
Allan Jaakus räägib poolnaljatamisi, et kogukate "triibude" tabamisel on oluline taktika: järvel tuleb leida parim koht ning ideaalseim aeg kalapurika väljasikutamiseks.
Kuigi võistluspiirkonnaks on kogu järv, ei viitsi Haljala noormeeste sõpruskond kaldast eriti kaugele minna, sest kala võtab ühtemoodi igal pool.

Noored Martti, Tarvo, Elmar ja Marti pajatavad, et kalastusvõistlus on eelkõige mõnus ajaveetmisvõimalus sõpradega, ning kui veel mõne "triibu" ka kätte saab, siis see on boonus.

Mehed naljatavad, et kalale minek on parim ettekääne kodus "linnaluba" saada ning fotod on pärast tõendusmaterjaliks, et järvel ikka käidi.

Kalanduse asjatundja Ilme Post on mitmesugustel püügivõistlustel osalenud juba kolmandast klassist peale - nii et õngitsemine on tuttav. Aga kala ei näkka.

Naine aga paneb tähele, et ühel läheduses kalu jahtival mehel läheb paremini kui teistel. "Mis see siis on, et ühel kogu aeg näkkab, teistel aga ümbruskonnas mitte," asub ta asja uurima. Saladusi, kui neid ongi, mees välja ei räägi.

Siiski saavad uudishimulikud teada, et kuus-seitse kala juba käes. Need aga on kotis, mitte kõigile vaatamiseks.

Lõpuks, nii kella kaheteistkümne paiku, õnnestub näha ka esimesi püütud ahvenaid.
Need paar küllalt pisikest kala on kätte saanud noor naine. Mehed ütlevad kõrvalt, et kes ütles, et parimad kalastajad on mehed, näed, naised hoopis.

Lastelgi põnev
Kui kõik võistlejad jääl, teevad ka põhilised organisaatorid Allan Jaakus ning Erki Juhkov katse mõni ahven kätte saada. Väljaspool arvestust. Vaatavad lihtsalt, kas näkkab.

Mõne aja pärast võib Allan Jaakuse ämbris näha ujumas kolme väiksemat "triibut", kes pannile ei jõua, vaid lastakse tagasi jääauku, nii et nende elu jätkub.

Mees räägib, et üks põhjus, miks "jaht" korraldati just kolmele ahvenale, on keskkonnasäästlikkus: nii püütakse tabada suurt kala, mitte palju väikseid ning lastakse pisikesed tegelased, kellega peale kassi söötmise nagunii midagi peale ei ole hakata, vette tagasi.

Jaakus näitab talvist kalasööta - sääsevastseid, kes looduslikult elavad tiigimudas. "See on kuldaväärt kraam, millega talvel põhiliselt püütakse," selgitab mees. Ning lisab, et mõned hästi varustatud kauplused müüvad sööta, lisaks sääsevastsetele ka usse.

Erki Juhkovi poeg Siim võtab aga võistlusest osa. Ning päeva lõpuks õnnestub tal kätte saada viis "triibut" - täitsa ise.

Kui võistluse algusest on möödunud umbes kolm tundi, ei ole Haljala noortel ikka veel õnne olnud. Nad teevad nalja, et näed, hoopis lõhe said kätte, hinnasiltki veel teisel küljes. Ning leiavad, et eriauhinna võiks saada Marti, kes kolm tundi järjekindlalt ühest august õngitsenud, nii et augule pole jääkirmet peale tekkinud - aga tulemusteta.

"Valasime küll vetevanale enne püüdmist sortsu meelehead, kuid ikka ei miskit," jutustab üks noormeestest.

Ilme Post on vahepeal kohta vahetanud, et saada ahvenatega otsekontakt. Aga keda ei ole, on kalad. Naine räägib, et õige kalamees alustab ettevalmistust juba eelmisel päeval: tema käis Rakveres ühes Grossi kaubamaja poes otsimas elussööta - matõlle. Paraku olid need kõik ära ostetud, alles päeval kella kahe paiku kaubavarud täienesid.

Ilme Post kiidab, et ettevõtmine on tore, ning lisab, et Uljaste järv on puhta veega ning ahvenad võivad siin tõesti päris suured olla.

Ühed väikeste lastega kalastajad on üles pannud isegi telgi, kus põngerjad sooja saaksid. Näha on ka tõukekelkudega liikujaid ning ühel suusal libistajaid. Mäenõlval on kohad sisse võtnud pisikesed kelgutajad.

Suured jäävad püüdmata
Kell kaks, kui võistlus läbi saab, selgub, et pirakad "triibud" on minema pääsenud. Jaakuse sõnul on Uljastel püütud ka kiloseid ahvenaid.

Võitja saak on tänavu vaid 238 grammi raske.
Allan Jaakus kiidab, et võistlejad olid igati ausad ning pidasid lõpuni vastu, oodates kobedama kala väljatõmbamiseks õiget hetke. Ilm ka ilus, mis siin enam tahta. Ning mis veel tore - kalapüügivõistlustest Uljaste järvel on saanud üritus, kuhu tullakse loodust nautima kogu perega.

Enamik võistlejate tasutud osavõtumaksust läks loosiauhindadeks, lisaks toetajate väljapandud auhinnad - Sonda vallavalitsuselt peapreemiaks koguni teler.

"Meie seltskonnas ei saanud keegi ühtegi ahvenat. Ning nüüd sai üks meist kopsaka loosiauhinna. See näitab, et võita võib ka ebaõnne korral täiesti ausalt - ei ole vaja ühte hangeldatud kala tina täis toppida või suuri ahvenaid varem valmis osta," kiitis üks noormees ürituse korraldust.