Vaade: täiskasvanud õppijate lahing

Anu Viita-Neuhaus. Foto: Meelis Meilbaum

Üleeestilisel täiskasvanud õppija nädalal on kummaline rääkida kirgedest Rakvere täiskasvanute gümnaasiumi ümber. Kooliga toimuval on märgiline tähendus: see, kuis seal lahvatanud leegid suudetakse kustutada ja mis kombel haridusreform ellu viiakse, on hea õppetund ajal, mil korraldatakse ümber linna haridusvõrku.

Kohtume ja kohtume veel, on linnavalitsuse seisukoht. Me ei tea midagi, asjad otsustatakse ilma meieta, tunnevad täiskasvanute gümnaasiumiga seotud inimesed. Segadus. Tohuvabohu. Nagu vana hea telefonimäng, kus sõna saadetakse teele, aga kuulda seda pole.

Riigi plaan on täiskasvanute koolid sulgeda ja suunata õppijad ametikooli või riigigümnaasiumi. Mida teeb linn? Miks ei edastata otsuseid neile inimestele, keda need otseselt puudutavad? Mis on valesti?

Petitsioon. Minu meelest haaravad kooli inimesed viimasest õlekõrrest. Kollektiivne pöördumine, millel on suur hulk allkirju. Ühele koolile paari eluaasta võitmine on saanud enam kui 500 inimesele tähtsaks. See läheb korda. Protest kasvab tasapisi, kuid kindlalt võitluseks.

Aega pole palju. Enne kui oktoobri lõpus teeb volikogu otsuse, loodetakse veel mõned kaardid välja käia, et rahvaesindajad mõtlema panna.

Ühele koolile paari eluaasta võitmine on saanud enam kui 500 inimesele tähtsaks. See läheb korda. Protest kasvab tasapisi, kuid kindlalt võitluseks.

Miski on justkui ümber pööratud, küsimus ei ole, kas suhelda, vaid kuidas seda teha. Sõnad loevad. Mitte ­üldised ja hajusad, vaid konkreetsed. Ja siis kohe teod. Inimesed ei tohiks tunda, et neist on mööda mindud. Ka siis, kui meedias ei kajastata teemat nii, nagu ametnikud sooviksid, ka siis, kui kooliga seotud inimesed ei nooguta ega kooguta heatahtlikult kaasa, vaid asuvad võitlusse enda kooli ja iseenda pärast. See on kellegi tulevik. Kellegi elu.

Sest õpilastel muutub kõik, nii õpetajad kui ka koolikeskkond.

Täiskasvanute gümnaasiumide vilistlaste lood on parimad näited sellest, kuidas tavakooli “halvad” lapsed on suutnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetada. Võibolla sellepärast, et need on koolid, kus on kaasav ja igaühe võimetele vastav haridus.

Aega on küll vähe, aga tegusid peaks ees olema palju. Toore sisuga edasi minna ei saa. Kiirustades head nahka ei tule. Muidu loeme paari aasta pärast samasugust lugu, ainult et siis käib jutt Rakvere põhikoolist, Rakvere gümnaasiumist või reaalgümnaasiumist.