Kuusik tahab hüvitisenõude istungile tunnistajateks Ratast ja Helmeid

Marti Kuusik.

FOTO: Eero VabamÄgi/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Tallinna halduskohtus toimunud eelistungil selgus, et perevägivalla skandaali tõttu väliskaubandus- ja IT-ministri ametist tagasi astunud Marti Kuusiku rahanõudes riigi vastu võidakse tunnistajapinki kutsuda peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ja rahandusminister Martin Helme.

Kohtunik Elle Kask leidis, et kui kolm tunnistajat räägivad sama juttu, siis ei ole mõtet kohtusse kutsuda kõiki kolme, vaid neist ainult üks. 

Kuusikut esindav vandeadvokaat Küllike Namm leidis, et sellisel juhul langeb nende valik tunnistajana rahandusminister Martin Helmele. See, kes mainitud kolmest tunnistajakandidaadist siiski kohtusse kutsutakse, selgub hilisemas menetluses. 

Valitsust esindav vandeadvokaat Martin Triipan märkis, et peaminister Jüri Ratase seisukoht Kuusikule hüvitise mittemaksmise osas on juba teada ja see on sama, mida ta selgitas riigikogule.    

Ühtlasi tõstatas valitsuse esindaja küsimuse Kuusiku kaebuse kohtualluvusest ning leidis, et seda peaks arutama halduskohtu asemel hoopis riigikohus. 

"Kuivõrd kaebus on esitatud peaministri kirja peale toiminguna, mis eelnes presidendi otsusele Kuusiku ametist vabastamise kohta, siis peaks seda arutama riigikohus," ütles Triipan.   

Kuusiku esindaja Namm kinnitas, et Kuusik ei ole vaidlustanud presidendi otsust tema ametist vabastamise kohta, vaid just peaministri kirja presidendile, mille vormistamisel on eksitud.

"Seetõttu taotlebki Kuusik mitte hüvitise maksmist, vaid kahjuhüvitist, mis tuleneb ametist vabastamise eksliku vormistamise tõttu talle saamata jäänud tulust," ütles ta. 

Kuusik ütles kohtule, et peaminister Jüri Ratas lubas talle tänavu 30. aprillil Stenbocki majas ministrite Helmete juuresolekul toimunud kohtumisel kaks korda, et tema ametist vabastamine vormistatakse nii, et sellega kaasneb talle hüvitise maksmine, ning alles 7. juunil selgus, et hüvitist ei maksta.

"Pöördusin kohtusse, kuna peaminister Ratas lubas kahel korral hüvitist. Ma soovin, et minu suhtes tehtud viga parandatakse. Ma ei ole väljapressija ja eeldan korrektset käitumist ka minuga," ütles Kuusik.

Kohus andis Kuusiku esindajatele oma kaebuse ja seisukohtade täpsustamiseks aega 1. novembrini ja valitsuse esindajatele nende seisukohtadele vastamiseks seejärel 22. novembrini. Kohus vaeb vahepealsel ajal Kuusiku kaebuse kohtualluvuse küsimust ning ei välista selle kohta arvamuse küsimist justiitsministeeriumilt.

Kuusik ütles BNS-ile, et tema kaebus ei ole tingitud mitte sellest, et ta oleks pooleteise päevaga tohutult tööd teinud, vaid just sellest, et ta oli sunnitud valitsuse liikmeks asudes loobuma oma senisest elust. "Kuid tohutu ažiotaaži tõttu ameti kaotamisel on ette nähtud sotsiaalsed tagatised," sõnas ta.

"Praegu olen ametlikult töötu, sest sellise mainekahjuga on arusaadavalt võimatu oma pädevusele kohast tööd leida," nentis ta.    

Kuusik ei ole rahul peaminister Jüri Ratase 30. aprillil presidendile saadetud kirjaga, milles on tema hinnangul tema ametist loobumine valesti sõnastatud. Kuusik leiab, et selle vormistamisel tehtud eksitus on võimalik parandada, ja palub maksta talle kahjuhüvitise kuue kuu ametipalga ulatuses ehk 31 458,36 eurot.

Kuusik esitas peaminister Jüri Ratasele avalduse ministriametist tagasiastumiseks 30. aprillil ning teatas toona, et astub ministriametist tagasi valitsuse töörahu, oma maine puhastamise ja perekonna kaitsmise huvides.

"Esitasin erakonna esimehele Mart Helmele ja peaminister Jüri Ratasele avalduse ministriametist tagasiastumiseks. Kinnitan jätkuvalt, et minu vastu esitatud süüdistused on laim – ma ei ole vägivallatseja," teatas Kuusik toona.

"Loobun ministriametist mitte selle tõttu, et süüdistused minu vastu oleks tõsi, vaid vastupidi, selleks, et keskenduda enda kaitsmisele kriminaalasjas ja oma hea nime taastamisele," lisas Kuusik.

Peaminister Jüri Ratas on varem kinnitanud, et vaid päeva väliskaubandus- ja IT-ministri ametis olnud Marti Kuusikul puudub õigus hüvitisele.

"Vastab tõele, et õigust hüvitisele ei ole – see tuleneb vabariigi valitsuse seadusest, kui minister astub tagasi omal soovil," selgitas Ratas.

Tema sõnul oli ta nõupidamisel, kus Kuusik ütles, et on otsustanud tagasi astuda, ning sellel kohtumisel ei lubanud keegi talle mingit hüvitist. "Samas on Eesti demokraatlik riik ja inimesed saavad nõudeid esitada. Ja kui neid nõudmisi ei täideta, siis on inimestel õigus pöörduda kohtusse," märkis Ratas.

Ta lisas, et vaid päeva ametis olnuna ta ise kindlasti mingit hüvitist riigilt nõudma ei hakkaks.

Kuusiku ministriks saamisel paisati ajakirjanduses üles kahtlused tema vägivallatsemise kohta oma naisega, mistõttu politsei käivitas asjaolude selgitamiseks kriminaaluurimise.

Samas päädis uurimine talle süüdistuse esitamisega kehalises väärkohtlemises ning Viru maakohus vaeb seda kinnisel kohtuistungil.

Tagasi üles