Viis võimalust lapse immuunsüsteemi tugevdamiseks

Tõhus vahend nakkuse tõrjumiseks on hügieen. Foto: Aivar Aotäht

Pisikud ja viirused saavad külmaperioodil täistuurid sisse. Ei ole suurt vahet, kas tegemist on lapse või täiskasvanuga – immuunsüsteemi tugevdamisel kehtivad teatud rusikareeglid.

Veerenni tervisekeskuse Südameapteegi farmatseudi Kerli Vahari sõnul nõrgendavad ka laste immuunsust väsimus ja stress, tugevdavad aga näiteks mitmekülgne toitumine, piisav magamine ja liikumine, värske õhk. Tark oleks järgida viit nõuannet, et lapsed külmaperioodil võimalikult terved püsiksid.

Pese tihti käsi

Käsi tuleb pesta tihti, ja kindlasti seebiga. Käte pesemine ei tõsta küll lapse immuunsust, kuid aitab hoiduda bakteritest ja viirustest. Soovitatav on käsi pesta alati, kui koju jõutakse, ükskõik kas tullakse mänguväljakult, koolist, trennist või poest. Samuti peaks olema kombeks pesta käsi enne ja peale sööki, pärast lemmikloomaga mängimist, nina nuuskamist, tualetis käimist. Farmatseut soovitab osta desinfitseerimisgeeli või ühekordsed puhastuslapid, mida on lapsel mugav kotti pista. Kui laps on juba viirusesse nakatunud, tuleks jälgida, et pere teised lapsed ei kasutaks näiteks tema käterätikut.

Serveeri rohkem puu- ja juurvilju

Südameapteegi farmatseudi sõnul on puu- ja juurviljad immuunsüsteemi tugevdamisel möödapääsmatud ning lapsed peaks sööma iga päev vähemalt viis portsjonit puu- ja juurvilju. Toitumine.ee annab teada, et üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 grammi. Sellise koguse sööja organism peaks kätte saama vajaliku hulga vitamiine ja mineraalaineid ning tarvilikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid. Puu- ja köögiviljad on kõige rikkamad C-vitamiini poolest. Kerli Vahari sõnul on C-vitamiin väga laialdaselt levinud immuunsüsteemi tugevdaja, samuti vitamiinid A ja E ning oomegarasvhapped. Arvatakse, et lapsed, kes söövad rohkesti vitamiini- ja mineraalainerikkaid toite, põevad külmetushaigusi lühemalt ja kergemalt. Kui laps siiski puu- ja juurvilju piisavalt ei söö ja toidust mineraale või kiudaineid vajalikul määral ei saa, tasub apteegist küsida lastele mõeldud C-vitamiini.

Lisa vajadusel vitamiine ja toidulisandeid

Koduses apteegis võiks haiguste hooajaks olla nii vitamiine, mineraale kui ka ravimeid, mis esimesi külmetusnähte leevendavad ja organismi turgutavad. Kerli Vahari sõnul on olulised tsink, seleen, raud ja mangaan. Nii näiteks reguleerib tsink immuunsust ja seleeni puudusel organismis suureneb vastuvõtlikkus viirushaigustele. Farmatseut soovitab lastele immuunsuse suurendamiseks ja külmetuse ennetamiseks punast päevakübarat, mida on saadaval siirupi, tinktuuri ja tabletina. Ka astelpajusiirup või -mahl on omal kohal antioksüdatiivsete ainete suure sisalduse poolest. Spetsiaalselt lastele on välja töötatud multivitamiinid ja immuunsust suurendav oomega-3-toidulisand.

Kuna Eestis päikeserikast aega napib, soovitab Südameapteegi farmatseut septembrist aprillini lisaks võtta D-vitamiini, mida müüakse apteegis lastele mõeldud pakendis.

Samuti peaks kodusesse apteeki kuuluma probiootikumid, kuna piimhappebakterid aitavad haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta. Kel on keeruline lapsele küüslauku sööta, võib pakkuda apteegist soetatud lõhnatuid küüslaugutablette.

Pane lapsele kaasa tervislikud ampsud

Pikad koolipäevad ja pärastlõunane trenn tekitavad lapsel hundiisu. Kiusatus magusa saiakese, kartulikrõpsude või limonaadi järele on suur. Töödeldud toidud ja rafineeritud suhkur mõjuvad aga immuunsusele halvasti. Tehke proovi näiteks viilutatud pirni, viinamarjade ja ploomidega; kurgi- ja porgandikangide ning hummusega; kirsstomatite, kuivatatud puuviljade või juustutükikestega.

Kõik need aitavad kaasa veresuhkru tõusule, annavad energiat ja on tervislikud. Väga mõnusad on ka maitsestamata riisileivad või -krõpsud, mida on saada nii valgest kui ka pruunist riisist tehtuna ning seemnetegagi. Üha popimad on ka pähklivõided näiteks mandlitest, maapähklist või India pähklist, mida riisileival või puuviljadega süüa.

Pane laps õigel ajal magama

Kooliealiste laste une pikkus peaks ööpäeva jooksul vanuses 6–12 aastat olema 10–11 tundi ja vanuses 12–18 aastat 9–9,5 tundi. Selleks et unetunnid täis magada, peaks hommikul kell seitse ärkav 6–12-aastane laps igal õhtul uinuma hiljemalt kell üheksa, noorukid aga kell 10. Ka lasteaiapõnne võib kimbutada unevaegus, eriti siis, kui nad päeval lasteaias ei maga. Väiksematel lastel on päevane unevajadus 12–13 tundi, koolieelikutel 10 tundi. Piisav uni on hädavajalik nii tugeva immuunsuse kui ka üldise enesetunde ja vaimse tervise tagamiseks.

Eriti oluline on piisav uni haiguse ajal, mil on vaja kosuda ning organismi ainevahetust turgutada.

Lisaks immuunsüsteemi nõrgenemisele toob pidev unevõlg koolilastele kaasa meeleolu- ja käitumishäired, hüperaktiivsuse, jonnakuse ja tujukuse.