Välkõppekogunemine võtab tuurid üles: kohale kutsutakse veel ligi 1500 reservväelast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Reservväelased turvaliselt distantsilt pommide lõhkamist jälgimas.
Reservväelased turvaliselt distantsilt pommide lõhkamist jälgimas. Foto: Marko Saarm

Valitsus kutsub lisaõppekogunemisele Okas ka ligi 1500 23. jalaväepataljoni reservväelast, tegemist on esimese korraga, kui lisaõppekogunemisele kutsutakse mitu üksust järjestikustel päevadel.

Valitsus otsustas telefoniistungil kutsuda teisipäeval alanud lisaõppekogunemisele Okas veel 1467 reservväelast 23. kergjalaväepataljonist, edastas valitsuse pressiesindaja. Teisipäeval kutsuti õppekogunemisele 61. tagalapataljoni reservväelased. Kokku on saanud kutse enam kui 2200 reservväelast. Mõlema üksuse lisaõppekogunemine kestab nädala lõpuni.

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga, sest vahetu julgeolekuoht Eestile puudub endiselt.

23. kergjalaväepataljoni reservväelased on kohustatud ilmuma viivitamatult kaitseväe akadeemia matkakeskusesse, mis asub Tartus Raatuse 110.

Esimest korda kutsutakse lisaõppekogunemisele mitu üksust järjestikustel päevadel. Teisipäeval õppusele kutsutud 61. tagalapataljon on kriitilise tähtsusega riigikaitsesüsteemi toimimisel – just need reservväelased tagavad, et kolmapäeval kokku kutsutud 23. kergjalaväepataljon ning teised üksused oleks kiirelt valmis võitlema.

Reservväelased saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväekohustuslaste registrist.

Lisaõppekogunemise "Okas 2019" eesmärk on valmiduskontroll, mille käigus vaadatakse üle riigikaitse käsuahela toimimine valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni.

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.

Tagasi üles