Juhtkiri: avaldused varjutavad hooned

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

See oli alles kevadel, kui Haljala vallas osa koalitsioonipartnereid vallavanem Leo Aadlit umbusaldas ja ta vallajuhi toolilt eemaldas. Selle protsessi käigus taandas ennast ametist volikogu esimees Vello Väinsalu, sest pidas õigeks anda volikogule võimaluse otsustada, kas teda soovitakse näha volikogu esimehena või mitte.

Kui Aadli jätkamist vallavanemana ülekaalukam osa volikogu liikmetest võimalikuks ei pidanud, siis Väinsalu jätkamist volikogu esimehena küll. Nüüd aga ootab umbusaldushääletus ees Vello Väinsalut.

Kui Aadlile heideti ette Haljala uue koolimaja ehitusega mitte hakkama saamist, siis Väinsalu puhul on neid ehitisi, mille kerkimiseks asju ajades volikogu esimees jänni on jäänud, mitu: lisaks Haljala koolile Võsu raamatukogu-perearstikeskus ja uuendatav Võsu kool.

Teisalt on Vihula vald juba sünnist saadik olnud üks poliitiliste tõmbetuulte pesa ja nüüdseks on selge, et samad mängud on üle kandunud ka uude Haljala valda.

Muudkui umbusaldatakse, avaldusi jagub kevadesse ja sügisesse, aga ükski hoone ei kerki.

Rakvere linnas oli alles hiljuti olukord hoopis vastupidine. Praeguseks ekslinnapea Marko Tormi eestvedamisel asuti hoogsalt Moonaküla linnaosa tänavaid renoveerima, kuid seda enne volikoguga kooskõlastamata.

Tulemuseks oli samuti umbusaldusavaldus, mis meeri tööst ilma jättis. Tegutsed, on kehvasti, ei tegutse, on ikka kehvasti.

Ühelt poolt on umbusalduse avaldamine opositsiooni üks moodus volikogus tegutseda ja oma meelsust väljendada.

Teisalt on Vihula vald juba sünnist saadik olnud üks poliitiliste tõmbetuulte pesa ja nüüdseks on selge, et samad mängud on üle kandunud ka uude Haljala valda, mille osaks kunagine Vihula vald teadupoolest on. Ja umbusaldajatel on ju selles osas õigus, et koolidest ja perearstikeskusest ainult räägitakse ja räägitakse, aga tulemust pole kusagil.

Samas ei saa ka Rakvere ekslinnapea kombel lihtsalt volikogust üle astuda, sest otsused peab demokraatlikus riigis langetama ikka volikogu.

Marko Tormile sai saatuslikuks maavanema ametipost – seal pidi ta ise otsustama, sest polnud mingit volikogu, kes käsud kätte annaks. Sama mentaliteet näib vaevavat ka Viru-Nigula vallavanemat Einar Vallbaumi, keda kuus volinikku koalitsioonist lahkumisega kaudselt umbusaldasid.