/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/10/16/12659566t1h336c.jpg)
Pärast 1. juulil toimunud alkoholiaktsiisi langetust on alkoholi müük Eestis suurenenud kaks kuni kolm korda.
Napsumüük kasvab aktsiisilangetuse tuules mühinal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeerium avaldas teisipäeval augusti maksuandmed, kust selgub, et alkoholiaktsiisi laekus suve viimasel kuul riigieelarvesse 20 miljonit eurot ehk 13,5 protsenti rohkem kui mullu. Sarnaselt juuliga oli silmapaistvalt kõrge kange alkoholi deklareerimine – augustis kasvas see aastases võrdluses 87,7 protsenti ehk peaaegu kaks korda. Juulis oli kasv veelgi suurem – 180,4 protsenti. Õlle müük suurenes augustis pea viiendiku võrra.
Rahandusministeerium näeb kasvu taga mitut põhjust. Esiteks kindlasti 1. juulil jõustunud 25-protsendiline viina- ja õlleaktsiisi langetus. Lisaks leiab rahandusministeerium, et ka piirikaubanduses on hakanud toimuma muutused: soomlaste ostud põhjapiiril on tasapisi suurenenud ja eestlaste ostud Läti piiripoodidest seevastu vähenenud. Kuna aasta esimeses pooles oli alkoholiaktsiisi laekumine väga kidur, jääb kaheksa kuu tulemus möödunud aastale siiski mõne protsendiga alla.
Ministeerium prognoosib, et järgmisel aastal suureneb alkomaksude laekumine protsendi võrra ja ulatub 229 miljoni euroni.