/nginx/o/2024/08/05/16270670t1hc7a6.jpg)
/nginx/o/2019/10/21/12675412t1h9cc2.jpg)
Ajal, mil käib ringmäng sporditulemuste (mitte)avalikustamise ümber, meenub mõnele, kuidas ta on pidanud häbi tundma, mõnele aga hea mälestus oma nimest esiotsas troonimas.
Tellijale
Repliik: seadused teeb õpetaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ent mis tahes õppeaine hinnete avalikustamine võib olla terav probleem. Näiteks mäletan väga selgelt pahameelesööstu, mis mind tabas iga kord, kui lapselt kuulsin, kuidas õpetaja oli kamandanud algklassilapsed kontrolltöö järel klassis seisma: “Nii, sina, sina ja sina, teie saite viied ja seisate siia.” Siis nelja ja kolmega hinnatud. Siia ja siia. Ja kahelised jäid istuma. Ma ei tea, kas sekunditeks või mitmeks minutiks. Mul pole seda lugu rääkides mängus midagi isiklikku, sest minu laps pidi (vist alati) seisma. Aga mõned istusid. Mõned istusid peaaegu iga kord.