Lisaõppekogunemise kutse tuli tagalapataljoni reservväelastele ootamatult

23. jalaväepataljoni võitlejad õppusel Okas. Foto: Seidi Lamus-Tšistotin

Nädalavahetusel lõppes 61. tagalapataljoni lisaõppekogunemine Okas, mille eesmärk oli kontrollida mobilisatsioonisüsteemi ja pakkuda reservväelastele võimalust erialaseid oskusi värskendada.

“Kutsuda välja tervet pataljoni, mille nimekirjas on inimesed, kes pole üksteist ehk kunagi näinudki, formeerida nendest toimiv üksus, püstitada ülesandeid ning näha, kuidas reservväelastest ülemad sõdureid juhivad, oli väga muljet avaldav,” rääkis 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ülem kolonelleitnant Indrek Lilleorg ja lisas, et õppus näitas, et reservväelane on kohusetundlik, aktiivne, arusaaja ning tegus. Kui planeeritud reservõppekogunemise kutsed saadab kaitsevägi välja vähemalt 120 päeva enne selle algust, siis lisaõppekogunemine tuleb paljudele nagu välk selgest taevast. Käsk koguneda tekitab kohe küsimuse, kuidas tööandja asjasse suhtub, kerkib vajadus pereellu muutusi teha ning kavandatust loobuda.

Kolonelleitnant Lilleorg kinnitas, et mõjuval põhjusel sai nii mõnigi kohaletulnud reservväelane varem ära lubatud. “Näiteks õppekogunemisele tulnud kirurgil lubasime varem ära minna, et pikalt operatsiooni oodanud patsient ei peaks edasi kannatama, üks reservväelane, meditsiiniseadeldiste operaator, palus luba korraks ära käia, kuna tal puudus asendaja ja tarvilik aparaat vajas remonti. Nii mõnigi reservväelane sai paar vaba tundi päevas, et arvutis oma asjadel silma peal hoida,” loetles ta.