Uuring: laste kiusamisele ei reageerita

Telefon ja lapsekäed. Illustratiivne.

FOTO: Sander Ilvest

Eestis käivitus taas küberkiusamise vastane kampaania "#suurimjulgus", mille eesmärk on julgustada kiusu märkama, sellesse sekkuma ja rohkem hoolima.

Mullu avaldatud üleeuroopalise laste internetikasutuse uuringu EU Kids Online kohaselt on aasta jooksul Eestis kiusamist kogenud iga neljas laps.

Võrreldes 2011. aasta uuringu andmetega on kiusamine Eesti koolilaste seas viimase seitsme aasta jooksul mõnevõrra vähenenud (27 protsendilt 23 protsendini), ent endist viisi on kiusamist kogenud pea iga neljas laps. Kõige enam on sellega kokku puutunud 11–12-aastased lapsed. Vene keelt emakeelena kõnelevad lapsed puutuvad kiusamisega kokku oluliselt rohkem kui eesti lapsed. 

"Kiusamist ei saa ühelgi juhul aktsepteerida. Kõige valusam on aga rääkida kiusamisest, mis toimub kooliealistega, sest see võib jätta jälje kogu eluks ning mõjutab kõiki ümbritsevaid, nii klassikaaslasi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid. Retsepti kiusamise ja küberkiusamise täielikuks väljajuurimiseks pole meil kahjuks jagada, ent tugineme Lastekaitse Liidu ja Kiusamisvaba Kooli spetsialistide teadmistele, kes ütlevad, et suurim jõud kiusamise peatamisel on vaikival enamusel, kes saaks sekkuda. Kui keegi kõrvalseisjatest oleks vaid julge ega kardaks kaotada oma sotsiaalset staatust kiusatavat kaitstes, aitaks see kaasa kiusamise lõppemisele ning annaks väga suurt tuge kiusatavale," ütles Telia Eesti vastutustundlikkuse valdkonna juht Elo Võrk.

Kius telefoni või interneti vahendusel on saanud pea sama tavapäraseks kui silmast silma suhtlus. Laste internetikasutuse uuringust selgub, et viimase aasta jooksul kiusatud lastest on koguni 77 protsenti kogenud seda silmast silma kohtudes ja 67 protsenti telefoni- või internetisuhtluses.

"Telefonis või internetis on kiusamise peamiseks väljenduseks vastikud või solvavad sõnumid, aga ka grupist või tegevusest välja jätmine. Samuti on levinud ähvardamine ja sõnumite üleslaadimine kohtadesse, kus teised võivad neid näha," kirjeldas Võrk olukorda EU Kids Online'i uuringutulemustele toetudes.

"Arvutis või nutiseadmes suhtlemine tekitab eksitavalt anonüümse tunde. Nii võibki juhtuda, et digisuhtluses ollakse valmis kasutama rohkem äärmuslikku kõnepruuki kui näost näkku suhtlemisel. Kuid see ei ole nii, tegelikult jääb igast teost ja sõnast jälg," lausus Lastekaitse Liidu projekti "Targalt Internetis" koordinaator Malle Hallimäe. 

Küberkiusuvastase kampaania "#suurimjulgus" peamine sõnum on, et kiusamine – eriti anonüümne kiusamine internetis ja nutiseadmetes – ei nõua julgust. Suurim julgus on hoopis kiusule vastu astuda ja pakkuda tuge kõigile, kes ise end kaitsta ei oska või ei suuda. Eesmärk on kõnetada nii neid, kes on kiusanud või keda on kiusatud, kui ka kõrvalseisjaid, kellel on kiusuvastases võitluses väga oluline roll. Algatuse keskpunkt on veebileht www.suurimjulgus.ee, kus on koondatud teema kohta vajalik info ja kus on võimalik vestluse aknas anonüümselt otse suhelda lasteabispetsialistiga, kellelt saab küsida nõu ja abi ööpäevaringselt. 

Tagasi üles