Külaselts lasi kirjamehe auks teha toeka pingi

Margus Martin
, reporter
Copy
Kunda Külaseltsi hoone juures kirjanik Jüri Parijõe mälestuseks avatud pingil ei olnud pildistada soovijatest puudust ja seda võimalust kasutati usinalt.
Kunda Külaseltsi hoone juures kirjanik Jüri Parijõe mälestuseks avatud pingil ei olnud pildistada soovijatest puudust ja seda võimalust kasutati usinalt. Foto: Vladislav Musakko

Kunda külla sattuvatel inimestel on paslik nüüdsest veelgi rohkem aega varuda, sest toimekas külaselts on saanud hakkama mitme asjaliku teoga. Tehtuga tutvumine lihtsalt vajab senisest rohkem süvenemist.

Äsja auväärset 155. aastapäeva tähistanud kunagise vallakooli, nüüdse Kunda Külaseltsi hoone ees seisab alates läinud nädalast kohalikust tammepuust valmistatud pink.

Kes kandi ajalooga paremini kursis, teab, et sama maja rüpes nõutas eelmise sajandi alguses koolitarkust hilisem noorsookirjanik Jüri Parijõgi, kelle esimene haridustempel on ühtlasi praeguse Kunda Külaseltsi süda.

Jüri Parijõe mälestust väärtustav kohalik kogukond võttis mõni aeg tagasi kätte ja lasi valmistada pingi, millel on hea jalgu puhata, päikesepaistet nautida või siis kord nädalas reedeti külla vuravat kauplusautot oodata. “Võibolla mõni praeguse aja poiss või tüdruk istub selle pingi peal. Me ei tea, kuhu elu teda viib ja kes temast kunagi saab,” mõtiskles kirjaniku vennapojatütar, ajakirjanikuametit pidav Aivi Parijõgi ning lisas, et on väga rõõmus, et külaselts pingimõttele tuli.

Muide, pingi seljatoele on lisaks Jüri Parijõe nimele lõigatud kirjasule, tindipoti ja raamatu kujutis.

"Võib-olla mõni praeguse aja poiss või tüdruk istub selle pingi peal. Me ei tea, kuhu elu teda viib ja kes temast kunagi saab."

Aivi Parijõgi, ajakirjanik

Toekas mälestuspink valmis Lammasmäe puhkekeskuse peremehe, Aivi Parijõe venna Meelise puidutöökojas meistrimeeste käe all. Parasjagu välismaal viibinud saunakultuuri usinal propageerijal endal paraku pidulikul hetkel kohal viibida ei õnnestunud. Ümberkaudsete külade rahvast ja külalisi, kelle hulgas muusikalist kosti toonud rahvamuusikaansambel Kungla, oli mitmele üheaegsele pidulikule sündmusele kokku tulnud mitukümmend.

Kunda külavanem Maire Sepp lausus, et alalisi elanikke on seal kandis nelja küla peale 165. “Suviti on meid ikka rohkem veel,” tähendas ta. Ka Aivi Parijõgi märkis, et ehkki igapäevane elu ja töö kulgevad pealinnas, pageb ta igal võimalusel maale. Tema ütlusel pole naljalt nädalavahetust, mis ei mööduks Kundas maakodus. Tegevust jagub seal igal aastaajal. Näiteks seekordse vahva sündmuse puhul kostitas Aivi Parijõgi kohaletulnuid oma aia õuntest valminud värske mahlaga ja pani vanemate daamide põsed sügiseselt õhetama magusa mustasõstraveiniga.

Huvitavat uudistamist jagub Kunda Külaseltsi hoone ümbruses veelgi. Maire Sepp näitas vast korda saanud pritsikuuri, milles on aukohal 1934. aastal Tallinnas Johannes Mittuse valamis- ja mehaanikatööstuses valmistatud tuletõrjeprits. Samas on ka väljapanek nõukogudeaegsetest kohalikele pritsimeestele eeskujuliku töö eest antud diplomitest.

Et Jüri Parijõgi on pannud oma kunagise koolihoone ühte jutustusse, oli Aivi Parijõgi sellest ajendatuna tähtpäeva puhul üles tähendanud ja kandis külalistele ette vahva loo sellest, mida auväärses eas juubilar võiks ise enda kohta rääkida.

Kunda külavanem Maire Sepp (paremal) haaras taastatud ja täiesti korras tuletõrjepritsi käepidemest varmalt kinni. Naine meenutas, et sama töövahendi taga on ta seisnud ka lapseeas.
Kunda külavanem Maire Sepp (paremal) haaras taastatud ja täiesti korras tuletõrjepritsi käepidemest varmalt kinni. Naine meenutas, et sama töövahendi taga on ta seisnud ka lapseeas. Foto: Vladislav Musakko
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles