2. detsembril toimub Brüsselis Euroopa Parlamendis tseremoonia, mille käigus antakse Lahemaa rahvuspargile säästva turismi sertifikaat.
Lahemaa rahvuspark saab säästva turismi sertifikaadi
Nimelt käivitas MTÜ Arenduskoda rahvusvahelise LEADER-i koostööprojekti “Säästva turismi arendamine”, mille tulemusena valmis säästva turismi strateegia tegevuskava ja selle eksperdihinnang.
Eelnimetatud töö käigus taotleti ka EUROPARCi sertifikaati, mille projektide hindamiskomisjon üksmeelel ka väljastas. Lahemaa rahvuspargile välja antud sertifikaat kehtib aastatel 2019–2023.
“Komisjon õnnitles meid eduka taotluse ning EL-i rahastuse tulemusliku kasutamise puhul,” kommenteeris projektide “Säästva turismi arendamine” ja “Mitmekesise säästva turismi ettevõtluse ühisarendamine 2019–2022” juht Katrin Suursoo.
“Samuti saime kiita Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna strateegia koostamise eest ja leiti, et see on suurepäraseks maaelu arengu tööriistaks,” lisas ta.
Suursoo sõnul oli komisjonil hea meel näha piirkonnas tegutsevate ettevõtete, MTÜ-de, kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja elanike vahelist tõhusat koostööd ning otsest seost Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava ja harta vahel.
“Edasine protsess näeb ette Lahemaa piirkonna säästva turismi strateegia elluviimist,” jätkas Suursoo. “Oleme tegevusi ette näinud käimasolevas säästva turismi projektis, aga ka uues LEADER-i koostööprojektis “Mitmekesise säästva turismi ettevõtluse ühisarendamine 2019–2022”. Praegu ootame välispartneritelt projektis osalemise kinnitust ning seejärel alustame sisuliste tegevuste elluviimisega.”
Säästva turismi projektis osaleb üheksa partnerit ehk LEADER-i tegevusgruppi: kolm Eestist, kaks Lätist, Sloveeniast ja Portugalist. Kõikides neis piirkondades asub ka rahvuspark.
EUROPARCi sertifikaat oli algselt juba olemas Eestist Matsalu, Lätist Gauja ja Portugalist Gerezi rahvuspargil. Nüüdsest on see olemas ka Lahemaal. Soomaa rahvuspark alustas säästva turismi strateegia koostamist ja taotleb sertifikaati järgmisena. Lahemaa sertifikaadile lähevad Brüsselisse järele MTÜ-st Arenduskoda Katrin Suursoo, Heiki Vuntus ja Urmas Kirtsi ning keskkonnaametist Maret Vildak ja Riina Kotter.