VAT Teater toob Rakverre “Kiskja”

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lavastus “Kiskja” kõneleb peokohtades varitsevast ohust sattuda korgijoogist uimastatult vägivalla ohvriks.
Lavastus “Kiskja” kõneleb peokohtades varitsevast ohust sattuda korgijoogist uimastatult vägivalla ohvriks. Foto: VAT Teater

Rakveres etendub 16. novembril Helen Rekkori autorilavastus “Kiskja”, mis jutustab peokohtades varitsevast ohust sattuda joogi sisse sokutatavate uimastavate ainete ja vägivalla ohvriks.

VAT Teatri värske lavastus “Kiskja” on ennekõike suunatud noortele ja noortele täiskasvanutele, kelle elus mängib rolli ööelu. Ja öös juhtub tõepoolest kõikvõimalikke asju – ka õudseid.

“Roofie” on rahvusvaheline mõiste uimastavate ainete kohta, mida pahaaimamatutele pidulistele joogi sisse sokutatakse, et muuta nad lihtsalt ärakasutatavaks. Eestis on selles valdkonnas kõige enam tehtud juttu GHB-st ehk korgijoogist. Seda lõhnatut ja maitsetut ainet on lihtne märkamatult kellegi klaasi valada. Eriti kurikavalaks muudab korgijoogi tõik, et selle mõju on hiljem peaaegu võimatu tõestada. Seetõttu võib vaid oletada, kui paljud inimesed on mõne sellise aine kogemata joomise tagajärjel langenud seksuaalse kuritarvitamise ohvriks. Ohtrad lood viitavad, et see arv on suur ...

Autor-lavastaja Helen Rekkor (teatriühendus Misanzen) tundis lavastust kavandades ja luues, et tuleb valjuhäälselt rääkida inimestest, kes teistelt vaba tahte röövimiseks sääraseid alatuid võtteid kasutavad. Rääkida tuleb kiskjast, mis kõige halvemal hetkel inimeses pead tõstab.

“Kiskja” on kombinatsioon naljakast ja kergest ning õudsest ja valusalt reaalsest. Vürtsiks on lisatud ulmet ja kriminaalsust. Lavastus paneb vaataja algusest peale endalt küsima, keda uskuda, kellele kaasa elada ja kelle pärast karta. Valvsus on kõige olulisem, sest vastane ei maga kunagi.

Osades Kaisa Selde (NUKU teater), Liisu Krass, Maarja Tammemägi, Ago Soots ja Meelis Põdersoo. 

Tagasi üles