Kadila seltsimaja tähistas 90. aastapäeva

Vinni vallavolikogu liige eksvallavanem Toomas Väinaste annab lilled koos parimate soovidega Kadila seltsimaja perenaisele Kaili Kõrgesaarele. Foto: Vladislav Musakko

Täna tähistati Kadila seltsimaja 90. aastapäeva, kohale tuli veerandsada inimest.

Külalisi ja majarahvast tervitas Vinni vallavolikogu esimees Meelis Maine, kes ise on kogu elu Kadilas elanud. Ta meenutas, et majas on olnud nii pank kui ka viljahoidla. Maine sõnul oli kunagi Assamalla sovhoosis nii suur viljasaak, et vilja pandi ka seltsimaja saali. Poisikesed läksid siis sinna mängima, kuid jäid peagi sovhoosi direktorile vahele. "Mõtlesime, et nüüd saame nahutada," meenutas Maine. Sovhoosi juht aga läinud poodi ja ostnud poisikestele kommi, öeldes, et meil oligi vaja vilja segada.

Maine andmetel oli lennuk sõja ajal Kadila seltsimajale kaks pommi visanud, kuid need olid maandunud umbes 30 meetrit eemal ja polnud hoonele viga teinud. Maine meenutas ka nõukaaegseid kinoseansse. Need olid seltsimajas toimunud kolm korda nädalas ja lõppenud tantsuõhtuga.

Vinni vallavolikogu esimees pöördus noorte poole, rõhutades, et nüüd on nende kord maja edasi arendada ja hoida. "Probleemid on kanalisatsiooniga, uksed vajavad värvimist," loetles ta tegemist tahtvaid töid.

Vinni endine vallavanem Toomas Väinaste märkis tervituskõnes, et Kadilas on alati olnud eestvedajaid. Kui eestvedajad on olemas, siis tuleb rahvas kaasa.

Enne Kaarel Leigri koostatud seltsimaja ajaloost ja tegemistest rääkiva video vaatamist võttis sõna maja perenaine Kaili Kõrgesaar. Tema sõnul olid ekraanile kirjutatud nende inimeste nimed, kes on majale olulised. Ta palus üpris liigutatuna teha publikul nendele aplaus.

Aastapäeva tähistamise programmi juhtis Taavi Taar. Tema eestvõttel lauldi ühiselt muusikapedagoog John Tungla loodud "Laulu Kadilast". Pärast ühispildi tegemist, viktoriini ja meenutusi jätkati kontserdiga, kus esinesid Pille Lille Muusikute Fondi muusikud tšellist Andreas Laud ja akordionist Allan Jakobi.

Mõtte Kadilasse seltsimaja ehitada käis omal ajal välja Nurmetu koolmeister ja kohaliku kultuurielu vedaja Jakob Rebane. Maa seltsimaja ehitamiseks andis Pärtli talu omanik Jüri Sõnum. Maja ehitati kohalike talumeeste abi ja rahaga, võeti ka riigilaenu. Talumehed käisid oma hobustega metsast palke välja vedamas, aitasid ehitada.

Seltsimaja valmis 1929. aasta detsembris, esialgu küll kõrvalruumideta, need ehitati hiljem juurde. Riigivõla tasumiseks esitati tuluõhtutel näitemänge – esimese kümne aastaga toodi lavale 88 täispikka näidendit. Talumehed laenu lõplikult ära maksta ei jõudnudki, enne tuli peale nõukogude aeg ja võlg kustutati.

Ka nõukogude ajal oli maja ikka kultuuri teenistuses, mis sest, et teisel korrusel olid korterid, all toimusid üritused. Kolm korda nädalas näidati kino, tegutsesid näitering, laulukoor, naisansambel. Õhtuti olid seltsimaja uksed kõigile avatud: mängiti mänge, tegeldi spordiga, peeti palju kontserte ja pidusid.

Eesti taasiseseisvumise järel inimeste kooskäimise ja -tegemise hoog rauges. Maja lagunes. Uus algus tundus troostitu: maja, kus kunagi tegutsesid seltsid, kus on olnud isegi koolimaja, pank, sidejaoskond, raamatukogu ja Assamalla sovhoosi kontor ning kus nõukogude ajal rahvas kino vaatamas käis, seisis uue aja edenedes tühjalt, lagunenult, musta ja koledana, uksed-aknad valla, igaüks võis sisse astuda.

Uue hoo puhus seltsimajale sisse MTÜ Kadila Naisselts. Tänu naisseltsi projektidele ja suurele tahtmisele ning Vinni valla toele sai Kadila seltsimaja taas korda. Paljud tööd tehti maja juures ära talgute korras, kaasati kogu külarahvas. Esimene pidu korda tehtud majas peeti 2003. aasta aprillis. Kõige suuremaks kordaminekuks külaelus peabki aastapäeva korraldaja Kadila Naisselts seltsimaja korrastamist ja kultuurielu elavnemist.

Sel sügisel avas külarahvas tänutäheks Kadila külaelu edendamise eest Meelis Mainele, Leeni Jannole, Kaili Kõrgesaarele ja Milvi Tublile seltsimaja ees nimelise ringpingi.