Nädalavahetuse torm meenutab: igaühel tuleb oma kodus kriisiks valmistuda

Tartumaal Kavastus viis torm koolimajalt katuse. Foto: Sille Annuk

Nädalavahetusel Eestit, kõige enam Võrumaad laastanud torm meenutab, et kriisideks tuleb valmis olla igal leibkonnal.

Vaid mõnetunnise tormi tõttu võib kaduda elekter ja sellest tulenevalt kõik muud elektrist sõltuvad teenused, mille olemasoluga me harjunud oleme. Sellistes olukordades hakkama saamiseks peab igaühel kodus olema varutud toitu ja vett ning olema läbi mõeldud, kuidas saada sooja ja hoida sidet olukorras, kus elektriühendus võib katkeda mitte tundideks, vaid isegi päevadeks.

"Kevadel rääkisime palju kriisideks valmisolekust. Nädalavahetusel toimuski õpikunäide kriisist: tuli tugevate tuultega ja vaid mõne tunni kestnud torm, mis tõi kaasa ulatuslikud elektrikatkestused. Sellest tulenevalt kadusid omakorda kõik muud elektrist sõltuvad teenused – vesi, side, toasoe, aga ka võimalus tankida kütust, kasutada sularahaautomaate ja nõnda edasi. Loodan väga, et inimesed, kes nädalavahetusel tormiga kokku puutusid, olid võimalikule kriisile mõelnud ja selleks valmistunud," rääkis siseministeeriumi asekantsler Viola Murd, kes tunnustas ühtlasi Võru linna ja kõiki asjaosalisi, kes asusid olukorda kiirelt lahendama, et elutähtsad teenused võimalikult ruttu taastada.

Murd kutsus kõiki Eesti elanikke veel kord tutvuma veebilehel www.kriis.ee toodud juhistega, kus on kirjeldatud, kuidas kriisiks valmistuda. "Samas peavad kõik elutähtsaid teenuseid osutavad asutused ja kohalikud omavalitsused olema valmis täitma oma ülesandeid ka siis, kui ei ole elektrit ega sidet. Kriisideks valmistumine tähendabki, et igaüks peab oma osa kandma – elanikud, elutähtsate teenuste osutajad, kohalikud omavalitsused ja riik," selgitas Viola Murd.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul näitas nädalavahetus, et selliseid kriisiolukordi ei ole võimalik ära hoida, küll saab nendega toimetulemiseks aga valmistuda. "Olukordi, kus tuul on nii kõva, et puud kukuvad ja katused lendavad, me ära hoida ei suuda. Me saame ainult ise paremini valmis olla, et kui elekter kaob, siis teame oma kodus täpselt, kus on taskulamp ning kuhu oleme natuke toitu ja vett varunud. Ja naabritega tasub hoida häid suhteid, et minna nende juurde ahjuga köetavasse tuppa sooja või vastupidi – kutsuda oma ahiküttega tuppa nemad külla. Iga inimene, kohalik omavalitsus, aga ka riik peavad olema selliseks kriisiks valmis."

Tammearu rõhutas, et on eksitav arvata, et häda korral saabub abi alati kiiresti. "Sageli unustatakse, et kui kaob elekter või mobiililevi, siis ei saagi abi kutsuda. Kui suur lumetorm on sulgenud tee, siis päästjate saabumiseni tuleb end soojas hoida, süüa ja juua. Kas me oleme piisavalt tugevad, et vajaduse korral ka mitu päeva vastu pidada? Uuringud näitavad, et enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi. Juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab enam kui pooltele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel, toiduvalmistamisel ja ka näiteks mobiiltelefonide laadimisel."

Igal perel tasub läbi mõelda, kuidas võimaliku kriisi korral toime tulla ja end selleks ette valmistada – rohkem infot leiab veebilehelt www.kriis.ee ja naiskodukaitse tasuta käitumisjuhiste äpist "Ole valmis!". Tugevdades enda ja oma pere vastupanuvõimet kriisidele, on igaüks valmis hakkama saama ka ajal, mil riik ei pruugi esimesel võimalusel just sinu pereni jõuda. Aidata tuleks ka oma vanemas eas sugulasi ja naabreid. Meie turvalisus algab meist endist.