Rohemajandus nõuab uusi maavarasid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kümme protsenti maailmas kasutatavast neodüümist ja düsproosiumist võetakse tarvitusele tuulegeneraatorite püsimagnetites.
Kümme protsenti maailmas kasutatavast neodüümist ja düsproosiumist võetakse tarvitusele tuulegeneraatorite püsimagnetites. Foto: Mailiis Ollino

Maapõues olev materjal muutub maavaraks siis, kui selle järele tekib piisav nõudlus, aga sellest hoolimata on meil riigina vaja olla kursis, mida meie maapõu endas peidab, tõdeti Rakveres toimunud Virumaa maapõuepäeval.

Energia ja maapõueressursid on majandus­edu alustalad. “Keegi ei ava kaevandusi pulli pärast või põnevust otsides,” kõneles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maavarade analüütik Marek Marksoo.

Ta nentis, et majanduskasv toob kaasa suurenenud nõudluse maavarade järele. “Kui tahame uuemaid ja paremaid asju, on paratamatult vaja uusi kaevandusi või vähemalt kaevandamismahtude suurendamist,” kõneles Marksoo.

Tagasi üles