Juhtkiri: alustada tuleb iseendast

Virumaa Teataja.

FOTO: Meelis Meilbaum

Psühholoog Elle Reinike ütleb selles lehenumbris ilmuvas intervjuus, et igapäevaelus on oluline hea suhe iseenda ja teiste inimestega. Elementaarne. Aga kui suhted enda ja ümbritsevaga on puntras? Meie argipäev on täis kiirustamist. Püüame teha üha rohkem ja paremini, kuid selle keskel unustame iseenda. Võibolla tuleks alustada iseenda peale mõtlemist lisakohustustele ei ütlemisest, lõhkuvate suhete lõpetamisest, oma vajaduste märkamisest ja nende täitmisest.

Ka psühholoog Reinike rõhutab, et oluline on leida endaga kontakt, mõista, mis meie sees toimub. Kättesaadavad on raamatud ja ka veebilehed artiklitega, mis võivad edasi aidata. Aga kui selleks pole jaksu, tuleb leida tee arsti juurde.

Tõsi, ummikus inimene kapseldub õnnetusse. On vaja sõpru ja pereliikmeid, kes märkavad ja abikäe ulatavad. Isegi kui depressioonis inimene kõiki ja kõike tõrjub, tuleb ta saada spetsialisti juurde. See pole lihtne, sest psühholooge-psühhiaatreid on vähe ning järjekorrad nende juurde pikad. Aga abivajajale on seegi õlekõrs, kui ta teab, et keegi tunneb muret ja arsti vastuvõtule pääsemiseks on aeg kinni pandud.

Statistika järgi kogeb iga neljas inimene elu jooksul kergemat või raskemat vaimse tervise häiret. Olgu selleks siis depressioon, ärevushäire, bipolaarne häire, skisofreenia või miski muu. Vaimsed probleemid kipuvad inimeses, peres ja ühiskonnas kuhjuma ja kasvama – need väljenduvad ka õnnetusjuhtumites, vägivallas, alkoholi kuritarvitamises, põhjustavad väljakutseid nii politseile kui ka päästjatele.

Paraku võib nii mõnegi juhtumi puhul öelda: kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida. Mõnikord tunneb vaimse probleemi all kannataja, et ta kannatab, kuid on juhtumeid, kus kannatavad hoopis lähedased või kolleegid. Arsti poole pöördumine ei tule aga jutukski, sest sinna peaksid abivajaja meelest pöörduma pigem kõik teised, mitte tema ...

Ajal, mil hingetohtreid napib, on nii mõnigi omavalitsus ka Virumaal leidnud ressursse, et oma valla inimestele, vähemalt lastele, leida psühholoogilist abi. Kuid see on pigem erand.

Hea vaimne tervis ei tähenda seda, et inimene ei koge kunagi kurbust, muret, viha või lootusetust – me kogeme nii positiivseid kui ka negatiivseid tundeid. Kuid ei ole mõtet urgitseda mineviku läbikukkumistes ega oodata tulevikust halvimat.

Tagasi üles