Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/15/7486575t1h8b26.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/31/12703850t1h3c50.jpg)
Kõndisin ühel jahedal ja võrdlemisi tuulisel hommikupoolikul rannas lebavatel adruvallidel, jalge ees silkamas mitu kärsitut linavästrikku, kes mind aeg-ajalt järele ootasid. Pahaaimamatult ajasin jalutuskäiguga lendu mitte ainult linavästrikke, vaid kosklaidki. Ka kühmnokk-luiged pidasid mõistlikuks kaldast veidi eemale ujuda.
Tundsin need vilkad tiivulised kohe ära: ranna olid vallutanud soorüdid. Heitsin otsemaid kaameraga märjale, haisvale ja pisikeste kärbestega kaetud pinnale kõhuli.