Juhtkiri: aus lapib ebaausa tehtud augud

Virumaa Teataja
Copy
Virumaa Teataja.
Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Ülemöödunud nädalal Võsul toimunud rahvakoosolekul kerkis ühe teemana üles Võsu ja Haljala piirkonna erinev veehind ning sellega seonduv probleemistik. Haljala vallas veemajandusega tegeleva AS-i Haljala Soojus nõukogu esimees Aare Vabamägi rääkis ilustamata Võsu veekadudest ehk murest, mis on pikalt vaevanud nii ettevõtet kui ka ausaid tarbijaid. Otse öelduna veevargusest.

Kui torustiku leketega on tegeletud pikalt ja probleeme järjest lahendatud, siis tarbijatega, kes Haljala Soojusele vee eest maksta ei soovi, tuleb firmal tegemist teha ning neid välja selgitada veel ilmselt tükk aega.

Siinkohal väärivad tunnustust need inimesed, kes on veeettevõtte üleskutsele reageerinud ja palunud oma majapidamises veemõõtjad üle vaadata ning need vajadusel korda teha.

Ometi leidub endiselt hulk inimesi, keda probleem ei kõiguta ning kes püüavad teiste, ausate tarbijate kulul edasi elada ja vee eest mitte maksta. Vabamägi ütles, et Haljala Soojus pole politsei ega hakka karistama kedagi, kes tahab ausale teele pöörduda. Ent samas tundus, et tema sõnad kõlasid kohati nagu kurtidele kõrvadele, mõni rahvakoosolekul osalenu isegi tõstis häält või kostitas teda irooniliselt aplausiga.

Ühe suure plussina võib esile tuua selle, et Haljala Soojus tunnistab probleeme ja on nõus nendest rahva ees ka rääkima. Rahva ja ettevõtte koostöös selguvad lahendused. Teine võimalus oleks veehindu järjepidevalt üles kruvida ning rahvast ignoreerida. Arvatavasti suureneks siis ka niisuguste inimeste hulk, kes patustavad ja vee eest korralikult ei tasu.

Probleemi teise põhjusena on tänases leheloos nimetatud, et veehind Võsul on hoopiski tingitud vee hooajalisest suuremast tarbimisest, kusjuures süsteemi peab hooldama kogu aasta vältel. Võsul elab suvel ligikaudu viis korda rohkem inimesi kui talvel, kuid ka vaid kolme kuu vältel kasutatavat torustikku tuleb hooldada. Hoolduse eest maksab lõppkokkuvõttes siiski tarbija.

Veemajanduse probleemid on ka teisi valdu ühinemise järel kimbutanud ja kiiret lahendust sellises ulatuslikku taristut hõlmavas valdkonnas kindlasti ei leidu.

Kellel siis lõpuks õigus on? Selge on see, et üks korralik juurdlus kuluks ära küll.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles