Nädala kaja: Mart, kadri ja hällõuviin

Andres Pulver. Foto: Meelis Meilbaum

Mina elan maal, moodsas mõistes juba peaaegu pärapõrgus. Meie külas möödus 31. oktoobri õhtu enam kui rahulikult. Keegi ei käinud ukse taga kommi lunimas ja sigadustega ähvardamas. Suuremates kohtades aga kuuldavasti käidi küll ja tehti ka sigadusi, kui loodetud kommid saamata jäid.

Küll käivad meie külas aeg-ajalt mardisandid ja kadrisandid. Mõnel aastal jäävad tulemata, aga mõnel leiavad ka meie maja üles. Laulavad-tantsivad ja jätavad sigadused tegemata. Ühesõnaga ajavad Eesti asja. Ei ole vaja meile seda hällõuviini, aitab oma martidest ja kadridest, kes toovad vilja- ja karjaõnne. Olgem eurooplased, aga jäägem eestlasteks.

Eurooplane on hea olla, sest Euroopast vuravad (seni veel) rahakoormad Eesti poole. Rakveres on seda praegu eriti hästi näha, sest just Euroopa Liidu eurode toel on saanud uhkeks Pikk tänav ning avatud uus ilus tervisekeskus.

Lugupeetud perearst doktor Kersti Veidrik tähendas tervisekeskuse avamisel, et on vaadanud telerist analoogsete asutuste avamist mujal Eestis ning kõik need on jätnud üpris ühetaolise mulje – pikad valged koridorid ja uksed kahel pool. Rakvere tervisekeskus on midagi sootuks teistsugust.

Tegelikult peab seda ise kaema, et aru saada, kuivõrd teistsuguselt on maja loojad meditsiiniasutuse vormile ja sisule lähenenud. Aga tohtritega on juba kord nii, et ega hea meelega keegi ju arsti juurde ei lähe. Nii et ilus maja küll, aga parem on, kui sinna asja poleks.

Eurooplane on hea olla, sest Euroopast vuravad (seni veel) rahakoormad Eesti poole.

Ilmselt ei tahaks sinna sattuda (mis oleks ju tegelikult veel hea variant) ka need poisid-plikad, kes eluga riskides sõiduteel pikutavad või autode nina eest läbi jooksevad. Autojuhina tekitab see minus kõhedust ja õõva, seda enam, et teed-tänavad on muutunud libedaks ning neljarattalise semu taltsutamine seeläbi keerulisemaks.

Aga ma olen peaaegu kindel, et teedel mängivad lolli needsamad lapsed, kes hällõuviini sigadustega tähistavad. Mardi- ja kadrisandid oma elu pulli pärast või selleks, et sõbrale (mis sõber see selline on?) midagi tõestada, mängu ei pane.

Võibolla olen ma lihtsalt sinisilmne optimist, aga las ma usun inimeste headusesse ja mõistlikkusse. Sellesse, et noorus ei ole veel lootusetult hukas.

Rahulikku hingedeaega!