Esmaspäeval näeb taevas haruldast vaatepilti

Eestist pildistatud Merkuuri üleminek Päikesest 9. mail 2016. Planeet on nähtav pisikese musta täpina alumises paremas veerandis. Fotol on näha ka mõned päikeseplekid meie kodutähe pinnal. Foto: Taavi Tuvikene

Esmaspäeval, 11. novembril avaneb meil võimalus näha, kuidas Päikesesüsteemi väikseim planeet Merkuur päikesekettast üle libiseb. Järgmine selline kord tuleb alles 13 aasta pärast.

Merkuuri üleminekuks nimetatud nähtus toimub siis, kui Päike ja tema ümber tiirlevad Maa ja Merkuur satuvad oma orbiidil ühele joonele. Selles suhtes võib seda ette kujutada kui päikesevarjutust, kus Kuud asendab kauge ja seega pisikesena paistev planeet. Lisaks Merkuurile võib Päikese ette sattuda meie sõsarplaneet Veenus, aga see on niivõrd haruldane sündmus, et Eestis võime seda näha alles 2247. aastal.

Selleks et planeedi üleminek toimuda saaks, on vaja täita kaks pealtnäha lihtsat tingimust: õige peab olema nii aeg kui ka koht. Esiteks peavad Maa ja Merkuuri orbiit ehk tiirlemistasandid omavahel ristuma, luues üleminekuks soodsa aja ehk sõlmed. Et Merkuuri orbiit on võrreldes teiste planeetide omaga üsna palju kaldu, korduvad need sõlmed Maa puhul iga aasta mai ja novembri esimestel nädalatel. Muul ajal üleminek võimalik ei ole.

Teiseks on vaja, et Merkuur nendel lühikestel perioodidel ka tegelikult meie ja Päikese vahelt läbi liiguks. Õnneks kihutab Merkuur ümber Päikese peadpööritavad 47 kilomeetrit sekundis, tehes ühe tiiru kõigest 88 päevaga. Tänu sellele juhtub ta olema õigel ajal õiges kohas tihedamini kui näiteks aeglasemalt tiirutav Veenus. Keskmiselt on Merkuuri üleminekuid sajandis 13–14 korda. On ka pikemaid pause. Näiteks järgmine üleminek on alles 2032. aasta novembris.

Kuigi esmaspäevast üleminekut oleks kõige parem vaadata ­Lõuna- Ameerikast, kust seda saab nautida algusest lõpuni, paistavad ülemineku esimesed 90 minutit kätte ka Eestist.