Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
/nginx/o/2019/11/04/12715412t1he5fd.jpg)
Organisatsioon Nähtamatud Loomad algatas eelmise nädala alguses ministeeriumi tasandil kampaania, keelustamaks elusloomade veo väljaspool Euroopa Liidu riike. Põhjenduseks loomade väärkohtlemine.
Eesti loomakaitsjad avaldasid hiljuti koostöös rahvusvahelise organisatsiooniga Animals International kaadrid, kuidas Leedus ja Ukrainas kasvatatud loomi Lähis-Ida tapamajades piinarikkalt, uimastamata tapetakse. Et ka Eestist saadetakse igal aastal tuhandeid loomi niisugustesse sihtkohtadesse, nõuavad loomakaitsjad, et valitsus sellise veo lõpetaks.
Nädala alguses kohtusid organisatsiooni Nähtamatud Loomad esindajad maaeluminister Mart Järvikuga ja edastasid talle loomade veo lõpetamise taotluse, millele oli alla kirjutanud 14 000 inimest.
Ka veterinaar- ja toiduamet (VTA) tunneb muret loomade heaolu pärast. “Loomade vedu kätkeb palju heaoluriske ning siinkohal toetan Nähtamatute Loomade kampaaniat juhtida tähelepanu tegelikule olukorrale,” sõnas VTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Harles Kaup. “Paraku nii pikkade vahemaade ja väljaspool Euroopa Liitu kehtivate madalamate heaolustandardite tõttu ei suuda me tihti tagada loomadele vajalikku heaolu elu lõpuni.”
Loomakasvataja, kes ei soovinud oma nime avaldada, väitis, et probleemi lahenduse võti pole keelamises, vaid veterinaaride käes. Ta meenutas aastatetagust protseduuri, kui elusloomi saadeti Venemaale. Nüüdseks on see turg kinni. Aga siis tuli Venemaalt kohale veterinaar, kes jälgis loomade laadimist, nende tervislikku seisukorda, samuti seda, kas loomadel on kõik veoajaks vajalik olemas. Näiteks joogivesi.
Teist korda kontrolliti loomi piiril ja seejärel ettevõttes, kuhu loomad saadeti. Loomakasvataja sõnul on veterinaaride kontroll õigusaktidega sätestatud ja riigiti on see erinev.
Loomakaitsjate väidet, et mõnes riigis tapetakse loomi eelnevalt uimastamata, kommenteeris loomakasvataja lühidalt: see on veterinaaride asi. Veterinaar peab jälgima, et kõik tehtaks nõuetekohaselt.
Loomakasvataja hinnangul on igas valdkonnas ebaausaid inimesi. Ta tõi näiteks panganduse ja viitas kohtunikule, kelle kaitsepolitsei hiljuti Tartus kinni võttis. Ebaausaid inimesi on ka ettevõtluses. Loomakasvataja sõnul jaguneb ettevõtlus kaheks: ettevõtjad ja ärimehed. Esimesed järgivad seadusi, teised on pelgalt kasumi peal väljas. “Pani koorma peale, saatis ära, muu neid ei huvita,” kirjeldas loomakasvataja ärimehi. Tema hinnangul tähendaks loomade veo keelustamine seda, et mõne ebaausa ärimehe pärast peavad kannatama paljud ausad ettevõtjad.
Maakonna suurima loomakasvataja, OÜ Piira Mahe omaniku Kalmer Visnapuu hinnangul ei ole mõnes riigis abi ka veterinaaridest, sest toiduga seonduv tegevus on riigiti erinev ja pika traditsiooniga. Ta tõi näiteks Araabia riigid, kus loomi ei tohigi enne tapmist uimastada. “Loomakaitsjad ei näe tihti kogu ahelat ega kogu probleemi,” sõnas Visnapuu, kes oli loomakaitsjate algatusega kursis. Ta ütles, et tema äriühingu toodang läheb peamiselt elusloomadena just väljapoole Euroopa Liitu. Elusloomade turustamise keelamine väljaspool Euroopa Liidu piire tähendaks Visnapuu sõnul suurt probleemi. Ja mitte ainult ettevõtjale.
"Loomade vedu kätkeb palju heaoluriske ning siinkohal toetan Nähtamatute Loomade kampaaniat juhtida tähelepanu tegelikule olukorrale."
Harles Kaup, VTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja
Loomakasvataja sõnul tähendaks keeld talle lihaveisekarja olulist vähendamist – 40–60 protsendi ulatuses –, mis tooks kaasa niigi karmis konkurentsis olevate farmide sulgemise. Visnapuu tõi näite, et mullu lõpetas tegevuse sadakond farmerit. Riigis kahaneb loomakasvatus niigi. Visnapuu sõnul on kasvanud vaid lihaveiste arv, kuid kahanemist on oodata ka selles valdkonnas.
Riigi poolelt vaadatuna on Eestis 350 000 hektarit püsirohumaid, mida harivad lambad ja lihaveised. Karja vähendamisega jääks need maad loomadest puutumata. Muidugi saab rohumaad niita. Sel juhul aga kaob seal elurikkus. Kolmas võimalus on loomi rohumaal pidada, mitte neid turustada. “Siis peaks loomakaitseühing selle teenuse kinni maksma,” sõnas Visnapuu.
Organisatsiooni Nähtamatud Loomad elusloomade veoga seotud kampaaniat juhtiv Triin Lutsoja rõhutas, et taotletav keeld puudutab ainult tapa- ja nuumloomi.
Veterinaar- ja toiduamet väljastas organisatsioonile andmed, et Eestis on üldse kaks suurt loomakasvatajat. Lutsoja sõnul läheb ametkonna andmetel 60 000 veisest Euroopa Liidust välja 1115. “See arv on väike,” sõnas ta.
Kohtumist maaeluminister Mart Järvikuga hindas Lutsoja tegusaks, sest kõik asjaosalised olid väljendanud soovi loomade väärkohtlemine lõpetada. “Kõigil oli soov loomi aidata,” sõnas ta. Kohtumisel lepiti kokku asjaga tegelda nii ministeeriumis kui ka maaelukomisjonis.
Kohtumisel ministriga arutati Lutsoja sõnul lühidalt ka probleemi võimalikke lahendeid. Näiteks Saksamaal Baieri liidumaal on koostatud niinimetatud must nimekiri riikidest, kus loomi väärkoheldakse ja kuhu neid ei saadeta.