Liitreaalsus Pikal tänaval

Eva Samolberg-Palmi. Foto: Erakogu

Vanasti tavatseti neid inimesi, kes sihitult mööda küla hulkusid, kohalikeks ullikesteks pidada, sest miks muidu hulgub täies tööjõus inimene niisama ringi. Tänapäeval on lood natuke teised: sihitult hulkumine on täiesti aktsepteeritav, kui lükata enda ees lapsevankrit. Soovitan, keegi ei vaata imelikult.

Nii liikudes satub ka nendesse Rakvere linna piirkondadesse, kuhu muidu asja ei olegi. Näiteks Pikale tänavale. Rakvere ajalooline linnatänav kisendas ammu korrastamise vajaduses ning on nüüd kahtlemata kõige esinduslikum patseerimisala terves linnas.

Võib ju vaielda selle üle, kas heledad Vahemere maid meenutavad kõnniteeplaadid on ikka kõige praktilisem valik meie kliimasse. Paistavad sealt ju välja nii iga porine jalajälg, hooletult näritud arooniakobar kui ka kitsastes oludes autojuhtide manööverdamiskatsete tagajärjed. Aga mis siis, küllap suvel kiiskavad elevandiluukarva tänavakivid päikeses.