Saada vihje

Meeste tervise kuu tõstab fookusesse eesnäärmevähi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Meeste tervise kuul juhivad meditsiinitöötajad tähelepanu eesnäärmevähi ohtlikkusele. Foto on illustratiivne.
Meeste tervise kuul juhivad meditsiinitöötajad tähelepanu eesnäärmevähi ohtlikkusele. Foto on illustratiivne. Foto: Marianne Loorents

Käes on november ehk meeste tervise kuu, mille korraldamise üks eesmärke on tõsta meeste teadlikkust oma eesnäärme tervise kohta.

Tervise arengu instituudi (TAI) andmeil on eesnäärmevähk alates 2004. aastast olnud meestel kõige sagedamini diagnoositud pahaloomuline kasvaja Eestis.

Ida-Tallinna keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja ja Eesti Uroloogide Seltsi liige doktor Martin Kivi rääkis, et eesnäärmevähk on lisaks Eesti meestele Euroopa meestel enim diagnoositud kasvaja – igal aastal avastatakse Euroopas 420 000 uut eesnäärmevähi juhtu. "Eestis saab eesnäärmevähi diagnoosi igal aastal üle 1000 mehe. Õnneks pole metastaasidega leidude hulk viimastel aastatel tõusnud, püsides kolme kuni viie protsendi juures. 70 protsendil juhtudest diagnoositakse eesnäärmevähk ajal, mil haigus on veel varases ehk lokaalses staadiumis. Sellise kasvajaga patsientidest on viis aastat pärast diagnoosimist elus ligi 100 protsenti," ütles Kivi. 

TAI-s tehtud statistikast ilmneb, et eesnäärmevähi haigestumus suurenes Eestis kiiresti kuni 2011. aastani, kuid on nüüdseks stabiliseerunud. Viimastel andmetel on viis aastat pärast diagnoosimist elus 92 protsenti kõigist eesnäärmevähki haigestunutest ja selle näitaja poolest on Eesti sarnane Põhjamaadega. Võrdluseks – kümme aastat tagasi oli see näitaja Eestis ainult 75 protsenti. Kiire haigestumuse tõus on Eestis toimunud ainult eesnäärmevähi varase avastamise arvelt.

Doktor Kivi selgitas, et eesnäärmevähk ei pruugi anda algstaadiumis mingeid sümptomeid, seepärast on väga oluline, et üle 50-aastased mehed ning need, kelle suguvõsas on eesnäärmevähki esinenud, laseksid aeg-ajalt oma tervist kontrollida. "Täna on üks kuluefektiivsemaid vahendeid eesnäärme tervise kontrolliks PSA veretest, mida saab paluda oma perearstilt. PSA on eesnäärmekoes toodetav valk, mis tõuseb eesnäärme healoomulise suurenemise või kasvajate esinemisel."

Kivi sõnas, et eesnäärmevähi ravivõimalused on Eestis heal tasemel. "Samuti on lisandunud haigekassa nimekirja uusi ravimeid, mida patsiendile kompenseeritakse," märkis doktor Kivi. "Eri ravidega on võimalik muuta haiguse kulgu isegi kaugele arenenud vähi korral. Uute ravimite puhul saab aga esile tuua patsiendi pikemat elulemust ning paremat elukvaliteeti," tähendas Kivi.

Tagasi üles