Bergmani retrospektiivi avab "Persona"

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaader Ingmar Bergmani filmist "Persona".
Kaader Ingmar Bergmani filmist "Persona". Foto: Rakvere Teatrikino

Rakvere Teatrikino näitab viiel neljapäeval Ingmar Bergmani filmiloomingut. Programmi avab aastal 1966 valminud film "Persona".

Ingmar Bergmani film  "Persona", mida saab näha 7. novembril, viib eraldatud maamajja mere ääres, kus lakkamatult lobisev meditsiiniõde hoolitseb näitlejanna eest, kes on otsustanud vaikida ega lausu ainsatki sõna. Lummavast ja mõistetamatust vaikusest rahutuks muutuva meditsiiniõe jaoks hakkab peagi hägustuma piir, kus lõpeb tema ja kus algab patsient. Kiht kihi ja pilt pildi haaval tuuakse vaatajani kahe naise psühholoogiline portree. 

Mõiste persona lähtub Carl Jungi teooriast ning tähistab maski, mida inimene kannab teise inimese ja ühiskonna ees. Persona'sid võib mõistagi olla mitu. Linateos lähtub oma mustvalges pildikeeles duaalsusest: mängud heleda ja tumedaga, varju ja valgusega, ühe ja teise naisega, sõnade ja vaikusega, unenägude ja nägemuste ning reaalsusega. Filmiloosse on jätnud kustumatu jälje kaadrid kahest näost, mis sulanduvad teineteiseks, kahest näost – üks otsevaates, teine profiilis –, kahest allavaatavast näost, mis moodustavad ühe terviku. Filmi ideegi sai alguse sellest, kui Bergman nägi Bibi Anderssoni ja Liv Ullmanni vahel sarnasust. Kust algab üks ja lõpeb teine? Kes on mina? Kes on teine? Kas ja kuhu on võimalik tõmmata see piir? Kui teine mind mõjutab, siis kas olen see ikka veel mina või juba teine?

Kommenteerib Rakvere teatri loominguline juht Peeter Raudsepp: "Ingmar Bergmani filmi- ja teatrikarjäär kestis üle poole sajandi. Ta filmid muutsid inimeste arusaama kinost kui meediumist, sellest sai vahend inimese psühholoogia lahtiharutamiseks, kus vaikne meeleheide ühineb vajadusega teise inimese järele. Tema enda räsitud, ehkki kõrgkodanlik lapsepõlv saatis teda kõigis teostes, suhted isaga, suhted emaga, küll ülimalt komplitseeritud, aga tugevad ja elujõust pulbitsevad. Eriti tugevat mõju on Bergmani looming avaldanud stereotüüpide murdmisele naiste kujutamisel filmides. Pikad lähiplaanid naistegelaste nägudest on ehk Bergmani loomingu koondsümboliks. Rakvere Teatrikinos näidatakse filme Bergmani kõigist loomeperioodidest, jälgida saab inimese hirme ja ihasid läbi poole sajandi. Esimene film "Persona" on Bergmani täiuslikem teos, peale mida ei olnud filmikunst ja eriti loo jutustamine filmis enam endine. Need on filmid, mida tuleb nautida kinolinalt."

"Persona" oli esimene film, kus töötasid koos Ingmar Bergman ja Liv Ullmann. Ullmannist sai üks Bergmani põhinäitlejaid, kellega ta tegi kümme filmi.

"Persona" ei sobi vaatamiseks alla 15-aastastele!

Tagasi üles