Indrek Klammer põllumeeste ühispöördumises: "Poliitikud ja valitsuserakonnad ei tohiks hammustada kätt, mis neid toidab!"

"Kas poliitikud pole tõesti võimelised õppima mineviku vigadest?" küsis tänavune aasta põllumees Indrek Klammer, kes tegeleb Lääne-Virumaal piima, teravilja, veise- ja sealiha tootmisega. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Põllumehed märgivad avalikus pöördumises riigi juhtide poole, et Eesti riigieelarves pole sel korral põllumajandust prioriteediks peetud ning kokkuhoid suurendab survet töötajate lahkumiseks sektorist.

Pöördumisega riigi juhtide ja otsustajate poole on ühinenud 21 põllumeest, kes on alates 2001. aastast pälvinud põllumajandussektori kõrgeima tunnustusena aasta põllumehe tiitli.

Põllumehed tõdevad pöördumises, et Eesti riigieelarves pole põllumajandust sellel korral prioriteediks peetud. Seejuures võib nende hinnangul lisatoetuste mittemaksmine vähendada olulisel määral põllumajandussektori konkurentsivõimet võrreldes Eesti naabrite ja teiste riikidega.

Tänavune aasta põllumees Indrek Klammer, kes tegeleb Lääne-Virumaal piima, teravilja, veise- ja sealiha tootmisega, ütles, et toit tuleb põllult ja põllumeeste rolli rahva toitmisel pole võimalik alahinnata. "Poliitikud ja valitsuserakonnad ei tohiks hammustada kätt, mis neid toidab! Kas poliitikud pole tõesti võimelised õppima mineviku vigadest?" märkis Klammer.

Põllumehed kirjutasid pöördumises: "Viimased kolm aastat on olnud looduslike tingimuste ja/või hindade poolest põllumajandusele suhteliselt ebasoodsad. Sektori laenukoormus ja kohustused on aastatega suurenenud. Eesti riigi põllumajanduspoliitika ja siseriiklikud toetused on stabiilsuse ja usaldusväärsuse näitaja ka krediidiasutustele, et laenude riskimarginaale ei tõstetaks."

Põllumeeste sõnul suurendab 10 miljoni euro kokkuhoidmine survet töötajate lahkumiseks sektorist ning ettevõtete ja maa müügiks väliskapitalile. Eesti põllumeeste ja ettevõtjate tugev side kodukoha ja maaga ning kohalolu on aga toidujulgeoleku ja laiemalt kogu riigi julgeoleku tagatis, märgitakse pöördumises. 

"Ainult tänu toetustele on sektor võimeline tegutsema. Euroopa Liidust tulevad põllumajanduslikud otsetoetused on Eestis küll aastate jooksul suurenenud, kuid kiiremini on kasvanud tootmiskulud: tööjõu-, energia-, rendi-, tehnika- ja hoonete kulud. Oluliselt on suurenenud tootmisele esitatavad keskkonna ja loomade heaolu nõuded, mille täitmiseks on vaja teha suures mahus üha kallimaid investeeringuid," lisasid põllumehed pöördumises. 

Aasta põllumeeste klubi koondab kõiki Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja ajalehe Maaleht korraldatud konkursil alates 2001. aastast tunnustatud põllumehi. Praeguseks on neid 21.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõus on varasematest lubadustest hoolimata üleminekutoetuste summat vähendatud 15,3 miljonilt eurolt 5 miljonile eurole. Üleminekutoetuste eesmärgiks on osaliselt kompenseerida Eestile Euroopa Liidu eelarvest eraldatud väiksemaid põllumajandustoetusi. Eesti otsetoetuste tase on Euroopa Liidus kõige madalam.