/nginx/o/2019/11/06/12719653t1hdd2b.jpg)
Mingil ajal on päriselt hakatud aduma, et maailm muutub kiiresti. Paraku liigub see ikka hävingu poole. Deviis “Mõtleme roheliselt!” kõlab üha sagedamini.
Kahjuks me aga ise väga tõsiselt ei tegutse. Kui jätta kõrvale poleemika selliste suurte teemade ümber nagu metsade lageraie, põlevkivi kaevandamine ning kilekotikeste ja ühekorranõude keelustamine, on veel palju teemasid, mis tunduvad tabuna. Nimelt lehtede sügisene koristus. Vaatan nalja, mis Rakvere Rahvaaias igal aastal toimub, ja mõtlen. Selle raske ja kalli töö saaks mõnekümne inimesega ruttu tehtud. Säästaks bensiini, jääks ära lehekoristusega kaasnev müra ja vingugaas. Värskes õhus viibida ja tund-kaks reha välgutada on trenn missugune. Trenniraha jääks ka taskusse. Justkui mikro-maailmakoristus.