Lausa 79 protsenti värskele tarbijakaitse uuringule vastanutest, kellel esines viimase aasta jooksul tarbijakaitsega seotud probleem, võttis midagi ette selle lahendamiseks, vahendas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet. Hüppeliselt on kasvanud probleemid elektroonika ning transporditeenustega.
Tarbijad võitlevad aina enam oma õiguste eest
Kui ühelt poolt nõustuti väidetega, et tarbijail on piisavalt teavet, et kaupu otstarbekalt valida, siis murekohtadena toodi uurimuses välja, et pakendil olev informatsioon ei ole loetav või puudub eestikeelne kasutusjuhend.
“Hea meel on tõdeda, et tarbijate teadlikkus on tõusnud ning probleemide korral pöördutakse esmalt ikkagi kaupleja poole,” ütles tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) peadirektor Kaur Kajak.
Uuringust nähtus, et paljud Eesti inimesed kasutavad ostmiseks nii kodu- kui ka välismaiseid e-poode. Enim huvitas vastanuid, kuidas saab kaupa tagastada ja kellega vajaduse korral kontakti võtta. Vähem tunti huvi kaupleja tegeliku olemasolu vastu, kas on tegemist valmis- või eritellimustootega ja millises riigis on kaupleja registreeritud. Eritellimustooteid ei ole kaupleja kohustatud tagasi võtma, ning kui ettevõtja asub väljaspool Euroopa Liitu, ei saa TTJA ega EL-i tarbijanõustamiskeskus kuidagi aidata.
Võrreldes äsjast uuringut nii 2012. kui ka 2016. aasta uuringutega nähtub, et mõnevõrra on suurenenud tarbijate teadmised oma õigustest ning sellest, kelle poole nende rikkumise korral pöörduda. Ent vaid väike osa tarbijatest (19%) teab, et eraisikutevahelise ostu-müügivaidluse korral TTJA aidata ei saa.
Eesti konjunktuuriinstituudi uuring põhineb 1738 Eesti elaniku (vanuses 18–74 aastat) küsitlemise tulemustel.