Kui Rakveres 150 aasta eest hingi kokku loeti

Rakvere linnavaade, mille on piltnik jäädvustanud 1870. aasta paiku.

FOTO: Eesti Ajaloomuuseum

Rahvaloendusi on Eestis korraldatud aastasadu. Alustati sellega juba Rootsi ajal, 18. ja 19. sajandist on pärit arvukad adramaa- ja hingerevisjonid. Eestimaa kubermangus ehk Põhja-Eestis tehti seitse hingeloendust (hingerevisjoni), viimane 1858. aastal.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Neis revisjonides pandi kirja vaid inimese nimi ja vanus, mitmeti olid need loendid ebatäpsed. Näiteks puudusid andmed laste kohta, kes olid sündinud kahe loenduse vaheajal, eakate inimeste vanus pandi sageli kirja ümardatult, kuna paljud inimesed ei teadnudki oma täpset vanust. 1811. aasta hingeloend sisaldab andmeid üksnes meeste kohta. Moodsa, rahvusvahelisi soovitusi arvestava rahvaloenduse korraldamisega hakkasid Balti kubermangude statistikakomiteed tegelema 1860. aastail.

Liivimaa ehk Läti ja Lõuna-Eesti linnades toimus esimene niinimetatud moodne rahvaloendus 3. märtsil 1867. Siis loeti rahvas üle viies Eesti linnas: Pärnus, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.

Tagasi üles