/nginx/o/2019/11/08/12723396t1h1842.jpg)
Kalakaitseinspektorite ja vabatahtlike kudevalvurite õhtud ja ööd mööduvad endiselt jõgede ääres, et tagada lõhelistele kuderahu. Ehkki kudeajaga seoses on kehtestatud püügikeeld, leidub röövpüüdjaid, kes tulevad kõikvõimalike vahenditega kudevaid lõhelisi jahtima ja keda tuleb jõgede äärest eemale hoida.
Oktoobris pidasid inspektorid koos politseiga Mustojal kinni ühe elektripüügivahendiga lõhelisi püüdnud röövpüüdja, kelle kohta saadi infot vabatahtlikelt kalavalvuritelt. Juhtumiga seotud menetlus käib.
Möödunud nädalavahetusel, ööl vastu pühapäeva, olid inspektorid koos politsei koerajuhtidega patrullimas Kunda jõe ääres, kus tabati jälle kaks röövpüüdjat – ühel ahing ja teisel kott kalade jaoks. Meeste suhtes alustati väärteomenetlust.
Lisaks on mitu juhtumit selgitamisel.
Kõik looduses liikujad, kes märkavad jõgedel midagi kahtlast, saavad sellest teatada valvetelefonil 1313. Operaatorid edastavad teate vastava maakonna inspektoritele, kes kontrollivad seda esimesel võimalusel.
Lõhe ja meriforelli püügikeeld kehtib kõigil siseveekogudel alates 1. septembrist kuni 30. novembrini. Erandina lubatakse teatud jõgedel püüda spinningu ja lendõngega lõhet ning meriforelli kalastuskaardi alusel. Täielik kuderahu aeg on 20. oktoobrist 30. novembrini. Siis väljastatakse kaarte vaid Jägala ja Narva jõele. Osal lõhejõgedel püüdmiseks väljastatakse kalastuskaarte aasta läbi.
Lõheliste püük keeluajal või keelatud viisil toob kaasa rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, millele lisandub keskkonnale tekitatud kahju. Kalapüüginõuete raske rikkumise puhul, nagu püük keeluajal või keelatud kohas või alamõõdulise kala püük, on kahjutasu viiekordne ehk lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 eurot isendi eest. Juhul kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, on hind kümnekordne ehk ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 eurot.
/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)