Soomusrongi Wabadus leiab Rakveres raudteeülesõidu lähedalt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Kui laupäeval EV 100 korraldajad ja Rakvere linnajuhid raudteejaama soomusrongi nr 7 Wabadus avamisele tulid, oli nende üllatus suur – rong ei seisnud sugugi varem kokku lepitud kohas Rakvere jaamahoone kõrval, vaid hoopiski veetorni lähedal raudteeülesõidu juures.

"Oleme kõik need jaamad enne sõjamuuseumi töötajate, EV 100 korraldajate ja Eesti raudtee turvaülemaga läbi käinud, oleme vaadanud välja kohad, kus inimestel oleks kõige mugavam rongi peale tulla. Aga millegipärast on tehtud siin uus otsus ja rong põõsasse pandud," rääkis EV 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho.

"Positiivselt vaadates on miljöö väga ehe," kostis Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

Küll ei lasknud end ebamugavusest häirida rongi vaatama tulnud linnaelanikud, vaid sammusid vapralt jaamahoone juurest mööda Jaama tänavat kuni raudteeülesõiduni, kuhu raudtee esindajad soomusrongi nr 7 Wabadus seisma olid pannud.

Vanaproua Helgi oli üks linlastest, kes rongi uudistama oli tulnud, varem oli ta selle kohta meediast lugenud ja pilte näinud, nüüd aga otsustanud oma silmaga üle vaadata. "Mu isa võitles vabadussõjas, tuli sealt tagasi ja sai ka selle eest medali. Mu poeg on sõjaväelane ja pojapoeg õppis kõrgemas sõjakoolis, andsin medali tema kätte," märkis proua.

Sõjaajaloohuviline Taavi Moor jõudis soomusrongi koos perega üle vaadata veel enne ametlikku avamist ning kõik ta kolm mudilaseeas last olid nähtust väga huvitatud. "Küsimusi oli neil palju. Kuidas see juhtus, miks see juhtus, eks nüüd jagub veel kodus seletamist pikaks ajaks," nimetas pereisa.

Eesti sõjamuuseumi juht Hellar Lill märkis, et inimestel on eelnevad teadmised vabadussõjast väga erinevad, aga emotsioone  tekitab soomusrong kõigis. "Oleme saanud juurde museaale, fotosid, dokumente. See rong toob mälust üht-teist välja. Laste jaoks on sada aastat aga väga ebamäärane. Olen ise olnud rongi peal mõned korrad giidiks ja kõige suurem emotsioon on olnud seni Jõgeval, kui talvisel päeval tulid paar peret ekskursioonile. Jõudsime sanitaarvagunisse, rääkisin sellest, et sõjas saavad kahjuks inimesed surma, saavad haavata, ning lõpus tuli üks viie-kuueaastane tüdruk mind kallistama ja ütles, et "küll on tore, et sina selles sõjas ellu jäid"," rääkis Lill.

Rahvast on korraldajate hinnangul käinud soomusrongiga tutvumas mitu korda rohkem, kui seda alguses üldse loota osati.

Viimatises peatuskohas Kadrinas külastas rongi nädala jooksul 3000 inimest.

"Oleme öelnud, et sajatuhandes külastaja saab ka auhinna – praegu on veel pisut sellest numbrist puudu," nimetas Hellar Lill. "Kõige südamlikum vastuvõtt ongi just väiksemates kohtades. Näiteks Antslas külastas rongi kordi rohkem inimesi, kui seal elab, see oli üllatus."

Toomas Kiho märkis, et kui praegu sõidab rong ringi muuseumina, siis jaanuaris, vabadussõja sündmuste aastapäeval, liikus ta sama kiiresti kui Eesti väed omal ajal edenesid.

"Kui plaanisime Eesti vabariigi sajandat aastapäeva, siis ajaloolased muidugi pakkusid esimese asjana, et kirjutame raamatu – uus vabadussõja ajalugu tuleb muidugi ka. Teine mõte oli ajalugu inimestele lähedale tuua ja seda näitlikustada. Mõte käis seda rada, et on kaks suurt sümbolit vabadussõjast: koolipoisid, kes on Albert Kivikase raamatu "Nimed marmortahvlil" ja Nüganeni filmi kaudu saanud sümboli väärtuse, ning teine võimas sümbol on soomusrong. Soomusrongi käisime algul välja naljatamisega, aga EV 100 juhtkond tuli sellele ideele tugevalt taha," rääkis Hellar Lill.

Rakvere kultuurikeskuse direktor Eve Alte märkis, et järgmiseks nädalaks on väga mitu koolid ja lasteaeda juba broneerinud endale ekskursiooniajad soomusrongil, vabu aegu rühmadele on veel õhtupoolikutel, lisaks on igal täistunnil ekskursioonid soovijatele.

Eesti vabariigi ja Eesti vabadussõja 100. aastapäeva tähistamiseks valminud soomusrong Wabadus on Rakveres 15. novembrini ning avatud kella 11–18. Soomusrongis on vabadussõda ja soomusronge tutvustav näitus, mida saab uudistada tasuta.

Rakverest sõidab soomusrong edasi Kiviõlisse, Jõhvi, Vaivarasse ja Narva. Mis aga seejärel rongist saab? See ei ole sõjamuuseumi direktori Hellar Lille sõnul praegu veel täpselt otsustatud, üks võimalusi on, et rong läheb sõjamuuseumisse. "Igal juhul tahame, et see rong jääks külastajatele avatuks," ütles Lill.

Tagasi üles