/nginx/o/2019/11/10/12728420t1h5711.jpg)
Hiljuti kogunesid Väike-Maarja seltsimajja Lääne-Virumaa osaluskohvikusse pea poolsada noort ja noortemeelset, et arutada noorte elu puudutavate teemade üle. "Kutsusime arutlema ka kõik Lääne-Virumaalt riigikokku valitud saadikud, neist tulid kohale Taavi Rõivas ja Indrek Saar, kes andsid tagasisidet noortele, millega ühiskondlikul tasandil tegeletakse," rääkis Väike-Maarja valla noortevolikogu esimees Maris Praats.
Praats selgitas, et osaluskohvikutega kogutakse ühtlasi lähenemisnurki Eesti 2035 strateegia uue perioodi noortevaldkonna arengukavaks ja ka haridusstrateegiaks. Osaluskohviku formaat on laudkonnavestlused, mida juhivad oma ala asjatundjad.
Teemad, mille üle laudkondades arutati, olid järgmised: "Koolis õpin vaid seda, mida tulevikus teha ei oska", "Keskkond ei jäta", "Minu digitaalne tulevik", "Tervis ja sotsiaalkaitse", "Ajaveetmisvõimalused noortele".
Maris Praats märkis, et näiteks kooliteemalises laudkonnas, kus vestlust juhtis Kerli Kängsepp Eesti noorsootöö keskusest, jõuti arusaamiseni, et koolis võiks õpetada muu hulgas ülikoolis hakkama saamist, kuidas maksta arveid, ning ka selgitada seda, mis on pensionifond.
Ajaveetmisvõimalusi Väike-Maarja noorsoopolitseiniku Jaanika Künnapuuga arutades tulid jutuks noortekeskuste pakutav ja huvitegevus koolides. Räägiti ka noortest, kes pidevalt lõhuvad ja pahandusi teevad, ning mida peaks tegema mahajäetud majadega. "Kui majad on kümme aastat seisnud tühjalt, siis võiks need maha lammutada või korralikult sulgeda, sest muidu noored kasutavad neid oma kokkusaamiskohtadena ja halvemal juhul võivad koguni põlema panna," nentis Maris Praats.
Vestlusringe juhtisid ka Enri Uusna keskkonnaametist, Väike-Maarja valla IT-juht Urmas Reinart, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu turvalisuse ja rahvatervise spetsialist Sirli Kappar.
Lääne-Virumaa osaluskohvik on osa Eesti Noorteühenduste Liidu projektist "Euroopa noortedialoog".
/nginx/o/2016/02/15/5048197t1h8863.jpg)