Isadepäev kulges Rakveres koos põneva tehnika, presidendi ja peredega

Tänasel isadepäeval korraldas kaitsevägi kõigi laste isadepäeva Rakveres. Juba alates kella kümnest hommikul oli spordihoone ümbrus täis nii politsei- ja piirivalveameti kui ka kaitseväe ning liitlaste tehnikat. Saalis sai jälgida Margus Grosnõi juhitavat rikkalikku kultuuriprogrammi, milles oli ülesastujaid alates kaitseväe orkestrist ja lõpetades Rakvere Triinu lasteaia Lotte rühma lastega, sekka kohaliku flamenkotrupi ja Tipa-Tapa tantsuringi ning teiste etteasted.

Mida aeg edasi, seda enam isasid, emasid ja lapsi, aga ka vanaemasid-vanaisasid lastelastega ettevõtmisest osa saama tuli. Uuriti relvi, anti sõrmejälgi, poeti tanki ning võeti praktiliste meenetena kaasa helkureid ja Eesti lipukesi.

Keskpäeval saabus Rakverre ka president Kersti Kaljulaid, kes kohaletulnutele isadepäeva puhul mõlema vanema tähtsust esile toova kõne pidas.

President Kersti Kaljulaid tsiteeris oma kõne alguses ajaleheartiklit anonüümselt autorilt aastast 1926: "Miks räägitakse meil isadest nii vähe? Ka isal võib jätkuda laste vastu õrnust ja soojust nagu emalgi. On ainult elutingimuste ja tööjaotuse tagajärg, et ema on lastele lähem kui isa." 

"Teemakäsitlus ei ole meile üldse võõras ka täna. Ehk mõjub see isegi klišeelikult peaaegu sada aastat hiljem," kõneles president, märkides, et mõeldes tähtpäevadele – emadepäev, isadepäev, vanavanematepäev, lastekaitsepäev –, on kiusatus neid rolle omavahel võrrelda.

"On aasta 2019. Ehitame digitaalset kratti ja püüame ühiselt mõelda, kuidas ookeanid keema ei läheks. Kuidas on võimalik, et me ei ole midagi nii iidset, nagu on vanemlus, endale ikka veel selgeks mõelnud? Aga ei ole. Ja ei pruugigi kunagi olla. Ühiskond muutub inimese jaoks kiiresti ja tihti ootamatult. Kätt hingamispausiks selle pulsilt tõstes võid avastada, et vahepeal on pulss ootamatult kiirenenud ja rütm hoopis erinev," rääkis president, tuues välja, tänapäeval on tavaline, et ema ei olegi alati see, kes kodus süüa teeb, ning isa võib olla see, kes lapsega koju jääb. 

Presidendi hinnangul on tänapäeval isadel-emadel ja ka vanavanematel suurem vabadus oma pereelu korraldamisel. 

"Sellest võidavad kõik, sest tehes seda, mida soovime, suudame teha paremini seda, mida teame. Ja nii leiavad kõik endale sobiva niši. Mõni isa ajab kodus lapse kõrvalt pangaäri. Mõni ema remondib kosmosesüstikul satelliite. Mõni vanaisa annab lapselapsele IT-nõu. Mõni vanaema on isegi president," tõi ta näiteks. 

President kutsus jätkuvalt üles mõtisklema vanemarollide jagamise üle, aga tegema seda oma laste turvatunnet kaitstes.

"Ühiskonnas arenevad peremudelid ei ole lapse elus kesksel kohal – temale on oluline mõlema vanema toetus ja kohalolu," rõhutas president Kersti Kaljulaid.

Tagasi üles