Riho Ühtegi: Kaitseliidu poole vaatab palju häid ohvitsere

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi. Foto: Erik Prozes

Kaitseliidu vastne ülem brigaadikindral Riho Ühtegi viibis läinud nädalalõpul Rakveres. Viru maleva asutamise 101. aastapäeva raames osales ta uue pealiku kolonelleitnant Jaanus Ainsalu ametisse astumise tseremoonial.

Kindral Riho Ühtegi sõnas, et Jaanus Ainsalu näol said kolm kuud uut juhti ootama pidanud Viru maleva kaitseliitlased ja tegelikult kogu kirde maakaitseringkond Soome maakaitseakadeemiasse ennast täiendama siirdunud kolonelleitnant Viktor Kalnitskile väärilise mantlipärija. Viru maleval on kirde maakaitseringkonnas võtmeroll.

Miks Viru malevale uue pealiku määramine nii kaua aega võttis?

Pealikukandidaat oli tegelikult kogu aeg olemas, aga uue ülemana tahtsin saada esmalt selgust, mis toimub Kaitseliidu peastaabis. Kuna kolonelleitnant Ainsalu mängis väga olulist rolli, olles operatiivosakonna üks juhtohvitsere, oli mul vaja teda seal mõnda aega hoida.

Viru maleva eelmine juht kolonelleitnant Viktor Kalnitski läks põhjanaabrite juurde kindralstaabi kursustele õppima. Mida tema kohta ütlete ja millise hinnangu annate siin tehtud tööle?

Viktor Kalnitski on väga tubli ohvitser. Tunnen teda pikka aega ning väljendasin seda teadmist ja tänu ka kõnes, ­mille pidasin tema lahkudes malevast. Usun, et tema ajal on malev teinud märkimisväärse sammu edasi, ja mitte ainult malev, vaid kogu kirde kaitseringkond.

Kalnitski pole üksnes hea, vaid silmapaistev ohvitser. Ma nägin, kui kiiresti hakati teda siin malevas austama ja ka armastama. Loodan, et kolonelleitnant Ainsalu suudab sama.

Minu arvates tegi kolonelleitnant Kalnitski valmis väga head plaanid, kuidas siin ringkonnas kaitset korraldada. Ta suutis kokku panna tubli meeskonna ja lahendada terve hulga personali- ja administratiivprobleeme ning viis edukalt läbi mitmeid õppusi. Nende aastate jooksul, mis ta ülemaks oli, õppuseid siin ringkonnas jagus.

Üks, mis võibolla ei paista nii väga silma, kuid mis on sama tähtis, on see, et Viktor Kalnitski oli meie sideohvitseriks Ukraina territoriaalkaitsega. Just see, et tal on ka isiklikud sidemed Ukrainaga, mängis väga suurt rolli selles, et meil on praegu ukrainlastega väga hea klapp. Ukraina on see koht, kust peaksime õppima, kuidas riiki kaitsta. Et teha järeldused ka nende vigadest ja õppetundidest. Loodan, et kolonelleitnant Ainsalu jätkab seda teed.

Tänapäevased sõjapidamise viisid on oluliselt muutunud.

Just. Sealt [Ukrainast] tuleb meile suurt kasu ka tulevikus. Ukrainas on justnimelt see, mida me praegu nimetame hübriidsõjaks võibolla endale lõpuni aru andmata, mis see hübriidsõda üldse on. See ei ole ainult väikesed rohelised mehikesed, vaid kombinatsioon täiesti erisugustest sõjapidamisviisidest, mida me vanasti sõjapidamiseks ei pidanudki. Informatsioon, majandus, poliitika ja diplomaatia, pluss veel militaarvaldkond – kõik need aitavad üheks põimituna edu saavutada.

Peame olema piisavalt kavalad ja ka novaatorlikud, et kõigele sellele vastata, peame õppima kiiresti reageerima sellistele ohtudele ja vastavalt ka sõdima.

Need ideed, mida kolonelleitnant Ainsalu on minuga viimase aja jooksul jaganud, meeldivad mulle väga. Kui ta suudab need realiseerida, siis Viru malev ja kirde kaitseringkond ainult võidavad sellest ning Eesti on veel paremini kaitstud.

Inimesed, kes ei ole kaitseliitlased, peavad aru saama, mis see Kaitseliit on ja mida see neile pakub. 

Riho Ühtegi

Kaitseliidu ülem, brigaadikindral

Kolonelleitnant Kalnitski märkis, et Kaitseliidu Viru maleva liikmeskond tasapisi kasvab. Milline on tendents Eestis tervikuna?

See on nii ja naa. On teatud aegu, mil Kaitseliidu liikmete arv plahvatuslikult kasvab – see juhtub siis, kui inimesed tunnetavad kriisi või ohtu. On aegu, mil inimesed keskenduvad muudele asjadele, ja see on täiesti mõistetav. Kui meie majandus on päris heas seisus, siis on selge, et inimesed üritavad raha teenida ja oma elu korda seada. Kui tuleb kriisiaeg, siis ilmselt nad vaatavad rohkem Kaitseliidu poole. Praegu on kasv pidurdunud, mis on täiesti normaalne. Me ei püüa mitte arve suureks saada, vaid kvaliteeti parandada.

Kui selle paika saame, siis hakkavad ka arvud taas kasvama. Inimesed, kes ei ole kaitseliitlased, peavad aru saama, mis see Kaitseliit on ja mida see neile pakub. Kui meil endal on pilt selge, aga tundub, et alati see nii ei ole, siis saame selgitada seda ka teistele. Peame leidma koha igale inimesele, kes Kaitseliiduga liitub, olgu ta ükskõik mis vanuses või soost. Kui temas on seda hinge ja ta tahab panustada Eesti iseseisvuse kaitsmisse, siis peame selle võimaluse pakkuma.

Võimalusi on äärest ääreni. Näiteks ajakirjanike puhul ei tähenda see seda, et nad peaksid põrkama koos püssimeestega põllu peal, vaid et nad on head oma valdkonnas. Infooperatsioonid ja kogu teavitus mängivad väga olulist rolli, sest teabe jagamine inimestele on äärmiselt tähtis.

Laiapõhjaline riigikaitse, millest on üha rohkem ja rohkem juttu, ei koosne ainult riigi sõjalisest kaitsest, vaid kogu riigi ja rahva teadlikkusest, kuidas saaks paremini riiki kaitsta.

Kuidas lapite Kaitseliidu peastaabis kolonelleitnant Ainsalu lahkumisest jäänud auke?

Püüame need täis toppida. Teda ei asenda niikuinii keegi, see on selge. Ainsalu on kahtlemata ohvitser, kes on teinud aastaid peastaabis väga head tööd. Tuleb ka aru saada, et ta tahtis uusi väljakutseid ning malevapealiku ja ringkonnaülemana on tal nüüd tohutu suur väljakutse. Ta saab ennast proovile panna.

Aga jah, otsime uusi ohvitsere. Oleme juba sellises olukorras, et ei võta kaitseväest lihtsalt igat ohvitseri, keda pakutakse, vaid meil on ikkagi väike valikuvõimalus. Palju häid ja intelligentseid, hea väljaõppega ohvitsere vaatab Kaitseliidu kui oma järgmise teenistuskoha poole. Sealt tekib meil juba võimalus valida, keda millisele kohale ja kas üldse võtta.

Kaitseliidu eelmine ülem kindralmajor Meelis Kiili oli Viru maleva liige, mis malevasse kuulute teie?

Olen Tartu maleva liige.