Kolumn: ka naeratusega saab hambaid näidata

Piret Saul-Gorodilov. Foto: Eero Vabamägi

November on saanud lisaks rahvapärimuslikele (mardi-, kadri-, hingede-, talvekuu jne) nimetustele ka tänapäevasema täienduse – meestekuu. Moodsalt – movember. Mida head see meestele pühendatud kuu pakub?

Eelmisel nädalavahetusel tähistasime isadepäeva. Ilus ja samuti küllaltki uus tava. Ontlikke tuleb ikka esile tõsta ja vastaval pühapäeval tituleeritakse ühte toredat pereisa ning sellele tseremooniale saame teleri vahendusel kaasa elada. Linnad-vallad korraldavad pereüritusi ja kontserte. Lilleäride käivet tähtpäev eriliselt ei kasvata, aga supermarketite tordivalik on muljet avaldav. Päev kulgeb õndsas meelolus õhtusse, ema hakkab sefiiri limpsides näosaadet vaatama ja isa lappab õues eeleelviimast suitsu tehes tähtpäevaks masti tõmmatud lipu kokku.

Aga movember jätkub, sest tulemas on 19. november, mis on kuulutatud mitte lihtsalt meestepäevaks, vaid meeste tervisepäevaks. See teine pool – tervishoid – annab päevale kaalu juurde. Mõned mäletavad, võibolla ka tähistavad veel 23. veebruari kui Nõukogude armee aastapäeva, mida omal ajal tunti meestepäevana. Meestepäeva ei tõsteta meedias eriliselt esile ega propageerita ka sotsiaalmeedias. Ehk seepärast, et meestest jääb mulje, nagu nad ei hooliks sellisest tähelepanust, et neid ei koti pehmod väärtused.