:format(webp)/nginx/o/2019/11/17/12746554t1h80d8.jpg)
Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) kutsub kõiki, kel veel gripivaktsiin tegemata, apteekidesse vaktsineerima – seda saab teha veel pühapäevani Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Kuressaares, Võrus, Rakveres ja Pärnus, kokku 23 apteegis.
Apteekides saab viimast päeva gripi vastu vaktsineerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Vaktsineerimine on lihtsaim ja odavaim võimalus ennetada ja vähendada gripiviirusesse haigestumist ja gripisurmasid. Sel sügisel on apteekides saanud kaitsesüsti juba üle 10 000 inimese, seda on rohkem kui möödunud aastal apteekides vaktsineerituid," tõdes proviisor ning EAÜ juhatuse liige Timo Danilov. "Hea meel on näha elanikkonna teadlikkuse tõusu vaktsineerimise olulisusest ja kaasa aidata elanikkonna vaktsineerituse taseme tõstmisele."
"Kõik inimesed, kes on veel gripi vaktsineerimata, saavad seda teha apteekides kuni pühapäevani," sõnas Danilov. Vaktsiinid, mida Eestis tänavu gripi vastu vaktsineerimisel kasutatakse, on kõik neljavalentsed ehk pakuvad kaitset nelja erineva gripiviiruse tüve vastu.
Apteegid asuvad mugavates ja lihtsasti ligipääsetavates kohtades ning on pika lahtiolekuajaga, mis loob inimestele hea võimaluse vaktsineerimas käia ka pärast tööpäeva. Apteekides viivad vaktsineerimist läbi tervishoiuteenuse osutajad. Kaasatud on kõik suuremad apteegiketid: Apotheka, Benu, Südameapteek ja Euroapteek. Apteeke ja kellaaegasid, millal on võimalik vaktsineerida, saab vaadata veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee.
Eestis haigestus 2018/2019 hooajal grippi Terviseameti hinnanguliste arvestuste järgi 45 000–55 000 inimest, neist hospitaliseeriti 1662 inimest, kellest intensiivravi vajas 130. 42,3 protsenti kõigist hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid alla 15-aastased lapsed ja noorukid. Gripist tingitud tüsistuste tõttu suri möödunud gripihooajal 57 haigestunut, ülemöödunud hooajal aga 94 haigestunut. Eesti elanikkonna gripi vastu vaktsineeritute osakaal on teiste Euroopa riikidega võrreldes üks madalamaid. Euroopa Liidus vaktsineerib end gripi vastu keskmiselt enam kui 50 protsenti elanikest.
Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihasvaluga, tüsistusena võib gripp tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Gripivaktsiin hakkab tavaliselt mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates kuuendast elukuust.
Gripi vastu peaksid vaktsineerima kindlasti eakad, lapsed, kroonilisi haigusi põdevad inimesed ja ka inimesed, kes nendega tihedalt kokku puutuvad. Tuleb arvestada, et gripp võib olla eluohtlik haigus ja parim viis selle eest ennast ja oma lähedasi kaitsta on vaktsineerimine. Seetõttu on soovitatav seda teha ka riskirühma mittekuuluvatel inimestel.