Põlvkonnad võtsid debatil mõõtu

Debatis osalesid Väino Kaldoja (vasakult), Juhan Viise, Taavi Liiv ja Anella Veebel. Foto: Ain Liiva

Lääne-Virumaa ettevõtjate austamisgala vestlusringis rääkisid ettevõtjad Väino Kaldoja, Juhan Viise ja Taavi Liiv ning tudeng Anella Veebel eri põlvkondadest ja ettevõtluse tulevikust.

Kuidas sünnib edukas ettevõte? Kuidas teha nii, et ka noored tahaksid tööd teha? Mida saavad pakkuda noored vanadele ja vanad noortele? Neile ja paljudele teistele küsimustele üritati vastuseid leida Urmas Vaino dikteerimisel.

“Kui sa väga tugevalt visioneerid, siis ükskord lihtsalt tuleb õnn,” lausus Silberauto rajaja, Tapalt pärit Väino Kald­oja. Ta selgitas, et visioneerimine on samm edasi unistamisest. Unistamisest üksi ei piisa, peab olema ka mõte, kuidas unistust ellu viia. Kaldoja nentis, et rahast rääkides või mõeldes rikkaks ei saa, peab olema visioon. “Ja pühendumine.”

Pühendumine ei tähenda aga 16-tunniseid tööpäevi. “See tähendab, et sa ei püüa mitut asja korraga, vaid hoiad kinni oma visioonist ning pühendud ka perele,” selgitas Kaldoja.

Söejäätisega tuntuks saanud õpilasfirma Lacos juht, praegu EBS-is tudeeriv Anella Veebel meenutas, et enne edukaks ettevõtjaks saamist on vaja päris palju ämbreid läbi kolistada, sestap alustaski ta õpilasfirmast, et “kohustuslikud” vead varakult ära teha. Siis, kui nendega ei käi kaasas suuri rahalisi tagasilööke ega vastutust teiste ees. Ta märkis ka, et ettevõttes on oluline võtta kuulda noorte arvamust ning seegi, et juht oleks pigem treener ja mentor kui karm kamandaja.

Väino Kaldoja nentis, et tema ongi läbi aastate olnud Silberautos pigem mängiv treener.

Taavi Liiv osaühingust TuLiTec märkis, et temal oli oma firma loomise üheks põhjuseks soov käia jahil, sõita mootorrattaga ja veeta aega perega siis, kui soovib.

Juhan Viise Aru Grupist meenutas, et tema ettevõtlusse suundumisele andsid olulise tõuke omaaegsed majandijuhid Georg Suurmets ja Boris Gavronski, kes ajasid nõukogude süsteemis oma asja. Viise sõnul ei ole tänapäeva noored alati nõus väljakujunenud tavadega ning püüavad teha asju omal moel.

"Ühiskond ei vaja pettunud inimesi, inimene peab olema õnnelik."

Väino Kaldoja, ettevõtja

Anella Veebel märkis, et tema generatsioon on tõesti harjunud sellega, et kõik tuleb väga kiiresti kätte, ja kui nii ei juhtu, muutuvad noored väga kannatamatuks. “Aga ettevõtjad vanaviisi enam edasi minna ei saa, sest 2025. aastaks on 75 protsenti tööjõust Y-generatsioonist, kes suhtub asjadesse teistmoodi kui enamik ettevõtjatest,” tähendas ta.

Väino Kaldoja sõnul on noortega vaja väga palju tegeleda, et aidata neil leida koht elus. “Ühiskond ei vaja pettunud inimesi, inimene peab olema õnnelik,” sedastas ta. Kõiki inimesi ei saa Kaldoja sõnul võtta ühe mõõdupuuga.

Samas on ettevõtjatel ka noortelt omajagu õppida, nentis Juhan Viise, kelle hinnangul on noored oma sisemistes valikutes vabamad ja ei ole valmis tegema asju, mis neile ei sobi.

“Meie põlvkond hindab väga kõvasid töötegijaid. Aga kui selle tegija ainuke väärtus ongi töö ja teda ei jätku perele ega sõpradele, on tagajärjeks üks kibestunud vana mees või naine. Uue põlvkonna jaoks on oluline, et neil oleksid suhted korras, et nad saaksid maailma näha ja et nad saaksid kaasa lüüa asjades, mis neile midagi pakuvad. Käsu korras ei ole neid võimalik toimima sundida.”

Kui Väino Kaldoja on oma elutööd ehk Silberautot müümas, sest oma peres jätkajaid ei leidu, siis Anella Veebel lausus, et temagi ei sooviks tulevikus olla oma isa transpordiettevõtte juht. “Vähemalt sellisel kujul ettevõttes küll mitte,” sõnas ta.

Juhan Viise aga nentis, et elu pole rahvastepall, kus saab kokku leppida, kas on üks või mitu elu. Ja seetõttu tuleb õnnelikult elamiseks teha õigeid otsuseid.

“Ettevõtja ei saa üksi otsustada, et tema lapsest saab ettevõttes tema järeltulija. Peab olema julgust ettevõte vajadusel müüa,” kõneles Viise, kes ei tea veel, kas keegi tema lastest tulevikus Aru Grupi üle võtab. Oma südames tahaks ta loomulikult, et ettevõte jätkaks pere lipu all.