Nädala kaja: süvenemine teeks head

Katrin Uuspõld.

FOTO: Meelis Meilbaum

Sel nädalal tuli meedias juttu, et ühe Eesti väikelinna elanikke häirivad nende kaaskodanikud. Kunda Mere Kodus on ametnike keelepruuki kasutades paarkümmend inimest kogukonnas elamise teenusel. Tegu on meie kaaskondsetega, kelle areng on jäänud lapse või nooruki tasemele, aga kes pole endale ega teistele ohtlikud, tulevad juhendaja abil toime igapäevaeluga tavalises majas, tavalises linnas.

Olid ajad, mil sellise saatusega inimesed olid suurtes hooldekodudes ja ei võinud territooriumilt väljapääsemisest mõeldagi. Sotsiaalpoliitika on muutunud, on uued süsteemid ning piiratud võimekusega inimesed saavad juhendaja abil õppida enda eest hoolt kandma ja paremal juhul ka jõukohast tööd tegema.

Kõik peaks ju olema hästi. Aga ei ole. Nende eripära pelutab kohalikke. Kui süveneda – me ju ometi ei taha aega tagasi pöörata ning neid isoleerida? See, et sotsiaalvaldkonna töötajad pingutavad selle nimel, et nad tuleks maksimaalselt ise toime ja annaks võimalust mööda ka midagi ühiskonnale tagasi, on ju oluline. Jaguks vaid töötajaid, kes oskavad õpetada piire tundma ja kohanema.

Praeguseks on neist häiringuist teada antud ka politseisse. Kuid kus on piir, millal on häda nii suur, et politsei poole pöördumine on üldse õigustatud?

Meil on küll oma igatsused ja kujutelmad sellest, kes me oleme ja kuhu tahame minna – nii riigina kui üksikisikuna –, kuid me ei tea, kuidas sihile jõuda.

Kõneainet on pakkunud Kaja Kallasele tehtud vulgaarsed ähvardused. Tuleb välja, et mitut tipppoliitikut ja avaliku elu tegelast on ähvardatud, kuid kõik pole politseile avaldust teinud. Millal pöörduda, millal mitte?

Ühiskonnas on pidetust. Meil on küll oma igatsused ja kujutelmad sellest, kes me oleme ja kuhu tahame minna – nii riigina kui ka üksikisikuna –, kuid me ei tea, kuidas sihile jõuda. Ja see väsitab, ajab vihale. Eriti kui piirid on hägused ja kohustusi kuhjub.

“See on üks kõige kurvemaid asju, et meile ei anta võimalust süveneda või selleks jääb võimalusi aina vähemaks ja vähemaks,” on öelnud Fred Jüssi.

Nii et tasuks kõige kiuste siiski süveneda endasse ja ümbritsevasse. Mõnetist tuge ja inspiratsioonigi võib selleks saada kaunitest kunstidest, mida sel ja järgneval nädalal on hämaral ajal meie kandis ohtrasti – veel on võimalik jõuda esimest korda peetava Rakvere kultuurifestivali kontsertidele, aga ka üheteistkümnendat korda toimuva Väike-Maarja muusikafestivali ning debüüti tegeva Virumaa muusikafestivali üritustele. Ja võimalusi on muidugi enamgi.

Tagasi üles