Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/22/12759122t1h78e9.jpg)
Võib liialdamata öelda, et need, kes nõukaajal Võsul elasid, hoidsid enda teadmata kätt ajaloo pulsil. Üks neist õnnelikest oli Andrus Aasmäe – vabatahtlik pritsimees, Võsu aleviku kandikogu liige ja Ida päästekeskuse operatiivkorrapidaja.
Andrus Aasmäe peab end üdini võsulaseks. Ja õigusega. Tema esimesed mälestused on pärit Võsu koolist, kus ta ema õpetajana töötas. Et lasteaeda külas polnud, hoidis väike poiss ikka ema ligidusse, jõlkudes, nagu ta ise väljendas, ümber koolimaja.