Rõõmu, lootust ja armastust ei tohi viia ka kuri haigus
/nginx/o/2019/11/21/12755655t1h1bf4.jpg)
27. november 2019, 00:00
/nginx/o/2019/11/26/12768375t1h7907.jpg)
Veerandsada aastat koos käinud Lääne-Virumaa Vähihaigete Ühenduse liikmetele ei ole rõõm võõras. Vastupidi – ühenduse looja, 74-aastane Olli Tõnurist väidab, et just selleks see liit kokku kutsutigi. Et oleks rõõmu!
Sõmeru rahvamajja kogunenud Lääne-Virumaa Vähihaigete Ühenduse liikmed loevad ette anekdoote ja viskavad nalja.
“Me võtame küll ravimeid, aga lootus, armastus ja huumorimeel pidavat siiski kõige paremini aitama,” hõikab oma kõnes välja kümme aastat ühenduse juhatuse liige olnud Mare Väät. 1994. aasta oktoobris loodud ühendus oli esimene omataoline riigis. Eestvedaja Olli Tõnurist töötas toona Rakvere onkoloogiakabinetis õena. Mõte ühendusest tekkis tal rutiinse töö käigus. Iga päev puutus ta kokku haigetega, kel polnud raha bussipiletigi jaoks, üüri maksmisest rääkimata.
Sel ajal ulatasid Olli Tõnuristi telefonikõne peale abikäe head inimesed. Päev enne parvlaev Estonia hukku saadi ühenduse loomiseks vajalik põhikiri valmis, olemas olid ka kohustuslikud kolm liiget.
Ühendus, mis sai loodud selleks, et liikmetel oleks rääkida muustki kui haigusest ja vaevustest, tegutseb innukalt tänaseni.
“Minu eesmärk, kui kokku saime, oli see, et ei peaks kogu aeg rääkima tervisest. Nii ma siis lugesin neile ette luuletusi, käis pillimees, külla tulid lektorid Tallinna ülikoolist,” meenutab Olli Tõnurist algusaegu, mil raha kuskilt võtta ei olnud, kuid koosolemised ei jäänud seetõttu pidamata.
Ja ühel päeval hakkasid ühingu heaks panustama ka Rakvere linn ja vald, kes teevad seda siiani.
Olli Tõnurist peab enda kõige suuremaks rõõmuks elus teiste rõõmu.
“Mida ma alati ütlesin ja teadsin – meeleolu peab üleval olema,” sõnab naine, kes alustas ka vastuvõttu haiglas ikka jutuga mõnest lõbusast eluseigast või rõõmsa kõlaga luuletekstiga. Teinekord kui patsient ukse taga vastuvõttu ootama pidi, oli just tema see, kes hoolitses, et inimesel oleks käepärast ajakiri, mida lugeda, või rääkis mõne hea tuju jutu.
Ühenduse algusajal hakati koos käima koolituslaagrites, mida praegu peetud 15. Iga kuu tullakse kokku Rakvere Targas Majas, kus teevad usinat teavitustööd nii vähihaigusele spetsialiseerunud arstid, psühholoogid ja toitumisnõustajad kui ka kirjanikud.
Samuti räägitakse seadusemuudatustest ning informeeritakse haigeid toetustest ja ravivõimalustest.
“Seda kõike selleks, et tõuseks teadlikkus vähi ennetamise osas,” ütleb ühenduse juht Helle Mäe. Algselt seitsme liikmega selts on jõudsalt kanda kinnitanud ning kasvanud 71 liikmega ühenduseks.
/nginx/o/2019/11/26/12768376t1hadb9.jpg)